Neli p2eva tagasi rentisime Chiang Maist motorbike'i, j2tsime oma suured seljakotid guesthouse'i hoiule, v6ttes kaasa ainult 10-liitrise koti k6ige vajalikumaga, ja asusime Pai poole teele.
Pai on hetkel, v2ga populaarne, v6iks vist 8elda, et yks backpackerite meccadest. Pai on umbes Viljandi suurune linn Chiang Maist 110 km kaugusel, aga m2gise ja k22nulise tee t6ttu v6tab siia j6udmine aega umbes 4-5 tundi. Ja seegi tee sai oma praeguse kuju alles kymmekond aastat tagasi. Ymber linna, kohati linna sissegi sulandudes, elab kolm erinevat m2gih6imu.
J6uame l2rmakast linnast v2lja. Oleme juba paar tundi m6nusalt l2bi looduse loogelnud, tee peal ainult paar v2ikest kyla. Poole tee peal p6ikame sillutatud teelt k6rvale, et kohalikku kuumaveegeisrit vaatama minna. On p2ris kena, kuigi eriti k6rgele ei purska. S6idame siis m88da kruusateed tagasi peatee poole ning meil m6lemal on v2ga hea olla - polegi nagu yhtki muret maailmas. Tuleme parasjagu yhest m2est alla ja kiirus l2heb veidi suureks, nii et vajutan 6rnalt pidurit ning isegi enne, kui kogu elu j6uab silme eest l2bi k2ia, oleme rattaga kylili kruusa peal ning k6ik on v2ga imelik.
Mu pluus ja pyksid on l6hki k2risenud, Mari sikutab oma jalga ratta alt 2ra. Ratas veel paar hetke podiseb ja sureb siis v2lja. Ei j6ua t2pselt aru saada, mis kohad on katki ja mis terved, aga verd on igal pool. Altpoolt tuleb yks maastur ja j22b meie juures seisma. T6usen pysti, et neile midagi seletama hakata, aga pea k2ib nii hullult ringi, et sunnib mind teepervele, mulla sisse, pikali heitma. Hea, et meil kiivrid peas olid. M6ned kilomeetrid edasi, samas suunas kuhu autogi oli minemas, on yks Tourist Service Center. Mulle tundub k6ige loogilisem, et meid v6etakse auto peale ning s6idutatakse sinna ning yks autosolijatest j2rgneb meile meie motorbike'il aga kohalikel on vist teised plaanid. Nad annavad meile hoopis vett ja kysivad, et can you drive. "No, not right now", vastan. Olen endiselt pikali, autoga tyybid leiavad ratta pealt rendifirma numbri ja hakkavad seda juba mobiili toksima. M6istan meie perspektiivi ja olengi juba pysti ning ytlen v6imalikult r66msalt "I can drive". Uimerdame Mariga ratta peale ja s6idame ise m6nda maad tagasi, kus meile antakse joodi ja kaks patja, et m6nda aega maas lebada. Esialgu kaalume varianti, et 88seks sinna samma j22da, aga tunnikese p2rast otsustame siiski edasi s6ita.
Nyyd oleme juba neljandat p2eva Pais ja paraneme. Maril on p6lv paistes ja minul selg p6rutada saanud, aga ylej22nud vigastused on ainult pindmised. K2isime ka kohalikus haiglas, kus p2rast kolme tundi ootamist tehti r8ntgenpilt ning sai selgeks, et midagi katki ei ole.
Yldiselt on siin linnakeses p2ris m6nus atmosf22r. Nii kohalikud kui r2ndurid tunduvad justkui ilusamad kui mujal ning saavad omavahel suhteliselt h2sti l2bi. Just 2sja oli tore seik. Veeresime vaikselt motorbike'il m88da linna 22realasid, kus h6imurahvad ja linnainimesed l6imuvad. N2gime yhe ukse peal rippumas kummalisi keelpille. L2ksime uudistama, mispeale yks s6bralik vanem taimaalane tuli ukse peale ja tutvustas meile mingi kummalise m2rgisysteemi abil neid pille. Mina siis tutvustasin talle j2llegi parmupilli m6ningaid nyansse. Seepeale kutsuti meid tuppa ja pandi laua taha istuma. Proovisin natuke ka kohalikku pilli m2ngida ja m2ngisin ka veel veidi parmupilli ja kogusin seal majas endale f2nne - v2hemalt pererahva s6bralikkus pani end niimoodi tundma.
Oma seisundi t6ttu me siiski eriti ringi ei liigu, aga v6ib-olla n6nda rahulikult n2ebki rohkem?
Homme-ylehomme s6idame tagasi Chiang Maisse, v6tame oma Hiina viisad ja m6tleme, kustkaudu Laosesse siseneda. Mind millegip2rast juba kohutavalt t6mbab sinnapoole.
No comments:
Post a Comment