M88dunud n2dalal, kui me veel Laoses olime, k2isime v2iksel kolmep2evasel dzunglimatkal. Esimesel 88l, kui k6ik juba magasid, aga minul und ei tulnud, kogesin midagi ilusat. P2eval ja ka 6htul oli terve dzungel v2ga l2rmakas, tsikaadid kohati ikka k6rvulukustavad, aga umbes kella kolme-nelja paiku 88sel j2id vait k6ik peale kolme linnu, kes enam-v2hem kolmnurgas ymber meie asetsesid. Ma olen ysna kindel, et see oli muusika. Kui ma seda oleksin mingisuguse lindi pealt kuulnud, oleksin ma olnud kindel, et keegi on selle komponeerinud, aint et see keegi on t6en2oliselt tulnukas, sest inimesed ei m6tle niimoodi. Ja kuna olime m2gede vahel, siis nende lindude h22led ka kajasid. Aga mitte nii h6iked kajavad, vaid nagu reverb. Umbes tund aega j2rjest h22litsesid linnud kindlas j2rjekorras, yksteist t2iendades, igayks tuues kuuldavale ainult paar tiutsu. Monotoonselt transsiv, samas liiga dynaamiline, et ma seda t2pselt kirjeldada suudaksin.
Teise 88 oma matkast veetsime yhe hilltribe'i juures. Elasid kyll nagu kiviajal, aga kuna neil neid turiste seal nii tihti k2ib, suhtuti meisse nagu klientidesse kusagil kehvas hostelis, mitte kui kylalistesse. Kes ehedamat kogemust tahab, soovitan ennast ise m6nda kylakesse satutada, nagu meie Kiu-Kachamis k2isime.
Eile varahommikul hakkasime Laosest, Luang Nam Tha'st bussiga tulema ja t2na varahommikul, natuke aega tagasi, j6udsime Kungmini.
Ytleme nii, et meie sisenemine siia riiki ei l2inud just k6ige sujuvamalt. Luang Nam Tha'st viis meid buss yle Hiina piiri (kus meid ysna p6hjalikult l2bi otsiti) Mengla'sse. Menglasse j6udnud, tahtsime saada bussijaama, et edasi s6ita Jinghongi ja sealt Kunmingi. Aga meil ei olnud yhtki Hiina yuani, rahvusvahelisi ATM'e selles linnas polnud ja pank ka millegip2rast ei tahtnud raha vahetada. K6ikjal ainult hieroglyyfid ja l2rm. Tykk aega jaurasime yhe taksojuhiga, kes oli kyll abivalmis, aga meie olukorda h2sti ei m6istnud. L6puks saime t2naval yhe tyybi k2est h2sti kehva kursiga m6ned bahtid yuanideks vahetada ning saime bussile, mis meid Jinghongi viis. Seal saime juba raha v2lja v6tta ja ostsime piletid Kunmingisse. Oli selline tavaline Hiina moodi sleeper buss: kolm kitsast narit k6rvuti, igayks suitsetab millal iganes ta soovib, kui kellelgi on kellelegi midagi 8elda - n2iteks minu k6rval lesival hiinlannal oma v2ikesele lapsele -, siis n2ib kombeks olevat seda teha v6imalikult valjusti, 88sel yhes military checkpointis tehti j2lle l2biotsimine ja dokumendikontroll jne... K6ike seda arvesse v6ttes, sai isegi p2ris h2sti magada.
Aga intensiivsed on need saabumised, mis toimuvad kylmadel hommikutel nagu t2nane. Hommikutel kus p2ike p2ris korralikult ei t6usegi. Kui yks kehvasti istuva ylikonnaga noormees oma vana motorolleri nuudlipoe ette pargib. T6en2oliselt oma vanemate ainuke laps, suured, liiga suured ootused tema 6lul. Yritab teha seda, mida temalt oodatakse. Ja k6ik on nii hall. T2nane hommik Kunmingis oli selline.
Kui ma Kunmingit esimest korda kylastaksin, uuriksin juba, et kuhu siit p6geneda, aga t6tt 8elda olen ma siin juba k2inud (4 aastat tagasi) ja sellest ajast saati olen ikka siia tagasi igatsenud. Tuleks ainult p2ike v2lja. Liiga rutakalt saatsime oma soojad riided postiga Eestisse.
Ahjaa, facebook, google ja youtube on Hiina valitsuse poolt blokeeritud. Aga ma varsti v6ib-olla saan l2bi proxy ikkagi ligi neile.
Huvitav, et siis bloggerisse saad, see ju ka google. Kui see olemine seal väga mõnus pole, siis järelikult saab see vaid mõnusamaks minna. Kahju, et sa kaamera ära kaotasid.
ReplyDelete