Mulle oli oma v2ike seikluskindel kaamera oma toredate pildikeste ja videotega liiga palju meeldima hakanud. Seega, kui ma ta tunniks ajaks internetikohvikusse unustasin, ta kadus. V6i kadus ta hoopis, kuna olin just minemas kohta, kus v2ga oleks tahtnud pildistada ja filmida?
Mulle meeldivad parmupillid, nii et olen neid ikka otsinud selle reisi jooksul. Indiast leidsin vaid roostetanud suveniirpille. Taimaalt, t2nu v2iksele uurimist88le ja heale 6nnele, 6nnestus mul saada m6ned ysna haruldased ja laheda k6laga hmongi ja yao m2gih6imude bambusparmupillid.
Juba enne Laosesse tulekut, olin ma n2inud yht youtube videot, kus v2idetavalt m2ngiti Laose parmupilli. Kirjutasin siis video omanikule, tema omakorda kirjutas inimesele, kellelt ta selle pilli sai ning viimane, natuke k6hklevalt, informeeris mind, et Luang Prabangi ja Vang Viengi vahel on v2ike kyla, mille nimi h22ldub umbes nagu "Kyo-ka-jam". Google mapsi abil leidsin oletatava kyla yles. Kylas tuli otsida hmonge ja kysida parmupilli kohta.
Otsustasime h22letada. Ysna pea peatus yks tumedate klaasidega auto, mis selgus, et oli valgeid, enam-v2hem eelmine p2ev lennukilt tulnud turiste t2is ning kysiti raha. Kuna aga juht meie kylakest teadis (poole tee peal tema sihtpunkti) ja 60000 kippi ei tundunud eriti suur summa, l2ksime peale.
P2rast kaht ja poolt tundi iiveldamaajavat s6itu pandi meid l6puks tee 22rde maha. Seal samas oligi kyla. Tee22rsed majad olid yhekordsed ja enamasti vist ka yhetoalised. Tehtud ilustusteta, tumedatest laudadest, v2heste akendega, h2marad. M6nedes v6is n2ha inimesi pikutamas ja oli suitsusauna l6hna. Sama l6hn kattis tegelikult tervet kyla ja m6jus mulle kuidagi nostalgiliselt, tuletades lapsep6lvest meelde, kuidas meie pere laup2eviti Kytil saunas k2is. See l6hn tuli ymberkaudsetest m2gedest, kus alep6llunduse jaoks lapikesi p6letati ja ka kodadest, mis olidki suitsutare tyypi, nagu koduloo 6pikus.
Ka noored tydrukud, kes tee 22res puuvilju myysid l6hnasid meeldivalt suitsu ja pesuvahendita pestud riiete j2rele. Parmupillist nad kyll midagi ei teadnud, aga oskasid meid hmongide poole suunata. Kohe kui tee22rsete laudmajade fassaadist m88dusime, oli v2ga national geographic tunne.
Nagu SG-1 l2bi t2hev2rava astudes sattusime bambusonnide kylasse. Kaevu juures naised pesid ennast. Lapsed jooksid ja m2ngisid. Hyttide vahel, kynklikul maastikul looklesid k6vakstallutud mullaga rajad. Lapsed aina hyydsid "Sabadii" ja meie vastasime. M6ned vanemad tulid oma sylelastega hyttidest v2lja ja tahtes oma lastele once-in-a-lifetime kogemust pakkuda, 2rgitasid neid meile lehvitama ja sabadii hyydma, aga enamik sylelapsi olid vait ja lihtsalt vaatasid meid l2bi oma suurte mustade pupillide. Enamik naisi kandis v2hemalt poolest kehast rahvariideid. Meestel oli seljas, mis juhtus, aga yhtseks tegi stiili see, et k6ik riided olid kantud yle kantuse piiri.
Teretasime yht teismelist, piimavuntside, l6hkiste kiledresside ja suure matcheetega poissi ja n2itasime talle vietnami dan moid, mis peaks siin valmistatavatele ysna sarnane olema. Esialgu ta lihtsalt naeratas ja kehitas 6lgu, aga kimbatuses tegime veel m6ned v2ga umbm22rased kehakeelsed liigutused, millest me ise ka aru ei saanud, mispeale ta viipas, et me talle j2rgneksime.
Meid viidi yhe onni juurde. "Sabadii", hyydsime ja piilusime sisse. Yks suur tuba, k6vakstallutud muld-savi p6rand, m6ned madalad toolid siin-seal, madratsid seina 22res ja yks tumedast puidust kummut ning riiul, milliseid vabalt v6iks leida m6nest vanast Eesti talumajast. Onnist tuli v2lja nooremapoolne mees. N2itasin talle oma pilli. Uuris seda. Proovisime kysida, et kas ta teeb ka selliseid, aga tulemusteta. M2ngisin natukene, mispeale ta t6i hytist paar madalat tooli ja palus hyti ette varikatuse alla, kividega ringikujuliselt ymbritsetud l6kkeaseme k6rvale istet v6tta. Siis t6i toast yhe karbi ja ladus oma pillid v2lja. P2ris lahedad. Parimad messingist lammelofon-parmupillid, mida olen m2nginud. N2ppisin neid seal m6nda aega ja meie ymber kogunesid m6ned kylaelanikud, peamiselt lapsed. Tundus, et neile meeldis, kuidas ma m2ngisin. Teadsin, et hmongidel peaks olema traditsioon l2bi parmupilli r22kida. Ytlesin l2bi parmupilli "Sabadii", mispeale m6ned lapsed natuke eemale jooksid. Keegi ei teinud katsetki meile midagi myya. Tahtsime v6imalikult viisakalt ja elegantselt uurida, et kas neid pille on v6imalik ka osta, aga guidebooki juures olev s6nastik pakkus ainult "How much?". Seepeale kylamehed arutasid tykk aega omavahel. Hakkasin juba k6hklema, kas olin 6ige kysimuse kysinud. L6puks l2ks pillimeister t2htsalt sisse, t6i kalkulaatori ja toksis sisse ysna v2ikse numbri. Hind mida ma hea meelega maksan, kui tean, et raha l2heb otse meistrile. Ostsin 15 tykki.
Millegip2rast hmongid mulle v2ga meeldivad. Midagi v2ga tuttavlikku on nende k2itumises, kodudes ja rahvariidemustrites. Yks hmong, kelle k2est ma Marile Chiang Mais yhe jaki ostsin, kuuldes, et me oleme eestlased, r22kis, et on selline lugu, et saamid r2ndasid kunagi l6unasse ja segunesid seal hmongidega ning kuni t2nase p2evani synnib hmongidel aegajalt ebahariliku nahav2rvi ja n2okujuga lapsi, nii et mehed naisi truudusetuses kahtlustavad.
J2rgmisel p2eval, ehk t2na, kirjutamise p2eval, h22letasime sealt tagasi. Seekord sattusime v2ikse veoauto peale koos kastit2ie laolastega. V2rske 6hk vastu n2gu puhumas, aeglasem k2ik ja aeg-ajalt peatused, et kedagi peale v6tta - palju m6nusam viis reisimiseks, kui v2ikeses konditsioneeritud bussis halva muusika saatel. Siiski, natuke ajas see s6it iiveldama nii meid kui ka kohalikke, kes aegajalt yle 22re sylitasid. Kuigi hiljem hakkasime kahtlustama, et sylitamine ei pruukinud olla iivelduse p2rast, kui n2gime yht eidekest p6ske pistmas viite erinevat sorti ainet: beetlip2hklid, mingi valge pulber mille ta v2rskete roheliste lehtede vahele pani, midagi tubakasarnast, loorberilehe sarnane kuivatatud leht, millest ta s6i pool. K6ik olid eraldi kotikestes ja karbikestes. P2rast oli tal valmis ka kilekott, kuhu ta oma l8ga sylitas ning viskas siis koti osavalt minu ja Mari vahelt l2bi, tee22rde maha.
Nyyd plaanime p6hja poole trekkima minna.
P.S.
Ilma kaamerata on veidi rahulikum. Kui kaamera oli taskus, m6tlesin liiga palju sellele, kuidas j22dvustada ja teistele n2idata, samas, kui foto pealt nagunii k6ik n2ha ei j22.
No comments:
Post a Comment