Taimaal sai veel yhtteist tehtud, kuni tundsime, et oleme end Taimaa jaoks ammendanud ja asusime Laose poole teele. Kuna p2ev varem j6in ma end (muide esimest korda selle reisi jooksul) purju, kujunes s6it Laose piirile kannatusterohkeks ja v6ttis yhe p2eva asemel kaks p2eva.
Yletasime Chiang Khongist Mekongi j6e, vormistasime Laose piiril Visa-on-arrivali ja j2tsime Taimaa oma kiiluvette, asudes pika puust paadiga Luang Prabangi poole teele. Seltskonnaks peamiselt valged, aga ka m6ned kylainimesed, kes kaldalt lehvitamise peale yles korjati.
Vaadates neid inimesi seal paadis ja iseennast ja siis neid bambusonnides elavaid kylainimesi j6ekaldal ja neid kes peale tulid - tal on oma parimad riided seljas, pool kyla vaikides teda saatma tulnud, tal on missioon - ja v2ikseid lapsi, kes oma m2ngu korraks katki j2tsid, et kogu oma sydamesoojusega m88duvale paatkonnale lehvitada, vaadates neid tekkis tundeid.
Tundus, et enamik inimesi seal paadis, ka mina ja Mari muidugi, olid tulnud ootustega, et sellest tuleb eriti tore paadis6it, kus saab tuttavaks igasuguste huvitavate, ilusate ja karismaatiliste inimestega, kes kindlasti ise kohe tulevad meiega r22kima. Nyyd aga istusime k6ik seal vaikselt oma kohtadel, lugedes raamatuid, kuulates muusikat v6i kuidagi teisiti v2lja n2idates, et mul on yksi v2ga hea ja ma m6tlesin korraks, et nojah, j2llegi on k6ik t2iesti tavalised, sama igavad kui mina.
Siis aga, kuna me Mariga ei olnud eriti rahul oma kohtadega otse mootori k6rval, l2ksime ahtrisse, kus istusid kolm saksa tydrukut. Nad lugesid raamatuid. L2ksime sinna ja teretasime ning nemad teretasid vastu - tagasihoidlikult, aga r66msalt. Neid r66mustas see, et keegi nende juurde tuli ning mind r66mustas, et keegi minu p2rast r66mustas ning see oli suurep2rane. Seda vist enamik backpackereid siin otsibki. Midagi sarnast toimus kogu paatkonnaga, v2lja arvatud need kellel lihtsalt eriti 6nne ei olnud. Meie 6nn aga on viimasel ajal suurep2rane.
V6ibolla on meil hea 6nn, kuna me hakkame tasapisi aru saama, et ka see tyyp, kes t2naval meile oma suveniiripoe flaierit yritab pakkuda, tahab tegelikult 6nnelik olla. Piinlik on m6elda, kuidas Taimaale saabudes me tuimalt v6i isegi kerge vihaga ignoreerisime k6iki, kes meile midagi pakkuda tahtsid. Sest naeratada v6ib ju ikka - mis see mulle maksab, et inimest inimesena n2ha? Pakkujatyypidega l66pimine on meil juba p2ris toredaks meelelahutuseks kujunemas.
Kella kuue paiku 6htul kinnitas paat otsad Pakbengis - v2ike j6er2ndurite majutamisele spetsialiseerunud kylake. S6ime 6htust, t6usis tuul, l6i 2ikest, lehti lendas, hakkas vihma sadama ning elekter kadus.
J2rgmisel p2eval j2tkus s6it veel yheksa tundi ja oli p2ris muinasjutuline n2ha k6iki neid bambushytikylasid ja inimesi. Nad n2ivad end nii h2sti tundvat ja on v2ga ilusad. Nyyd, Luang Prabangi esmamulje j2rgi v6iks 8elda, et yleyldse on laolased, eriti naised ja lapsed, p2ris ilusad.
6htul kuue paiku j6udsime Luang Prabangi. Teadsin, et Luang Prabang oli kunagise Tai kuningriigi pealinn ja yldse yks t2htis linn ning oletasin, et juba tykk aega enne linna hakkame j6es n2gema ohtralt prygi ja kaldal t88stust, aga yhel hetkel paat lihtsalt peatus yhe suure marmorist trepi ees j6ekaldal ja olimegi kesklinnas.
6nn on meil t6esti hea. V6imalik, et lihtsalt meie nautimisv6ime on kasvanud, aga tundub, et kogu selle reisi jooksul oleme sattunud j2rjest toredamatesse kohtadesse. Juba Taimaa meeldis meile v2ga, aga Laos tundub praegu veel s6bralikum, rohelisem ja odavam. Ja metsikum.
No comments:
Post a Comment