Mul on tunne, et kusagil on mingi saladus ning et seda tegelikult ikkagi ei ole olemas

See tunne tekkis yhel hetkel, m88dunud 88l, kui kogesin, kuidas yks Ko-Pha-Ngani poiss poiss paadile gaasi andis.

Nagu juba mainitud, on 88. 2rkame Mariga yles ja asume teele. Meile on r22gitud, et tuleb mingi t2htis kogunemine. Midagi sellist, kus on oodata t6elisi imesid.

L2bi dzungli on v2ga lahe minna. V2ga ilus. Siinseal lendab helendavaid mardikaid, kes omi ilusaid asju ajavad, samal ajal pidevalt m88duvale inimesele meelde tuletades, et on igal pool on ikka midagi v2ga v6imsat. Meile muidugi on see sel hetkel juba niigi selge, kuna kogu troopiline rohelus moodustab kauneid, selgeid mustreid. Neid mustreid, mis l2hevad l6pmatutesse geniaalsetesse peensustesse ja tuletavad mulle meelde, mis on armastus ning panevad endalt kysima, et kas ma ikka olen seda alati teadnud ja panevad m6tlema, et mis on ikkagi tegelikult lahe.

J6uame m2en6lvale ja alt orust on juba kosta ysna paljulubav pulss. All orus, ookeanis paarsada meetrit, ongi Guy's bar, kuhu me oleme teel. M88da kaljusid laskub mugav trepp, laternad valgustavad. N2eme paate saabumas ning inimesi pulsi poole kulgemas. Tundub, et seekordne Guy's bari kogunemine on palju suurem, kui m88dundn2dalane. Kuulu j2rgi on yhel legendaarel DJ'l (David) seal t2na synnip2ev. J6uame rannale. On t6us. Piki lyhikest rannariba 66tsuvad ookeanilainetel kymmekond suurte diiselp2ramootoritega longboati. Laternad ahtris panevad vee helendama. M6ned juhid istuvad oma paatides, minekuvalmis. Teised istuvad palmide vahele t6mmatud v6rkkiikedes, ajavad omadega juttu v6i l66bivad l66pivatele venelastele vastu. "Taxi-boat?", kostab harjunud maneeriga hyye. "No", on meie vastus.

L2heme pulsi suunas. Laternaid vahepeal ei ole ning maa ning kohati ka 6hk on t2is mustreid. Veidi kummaline on nende peale astuda. Siinseal on veel inimesi, rahulikult, kiirustamata meiega yhes suunas minemas. Riietatud kummalistesse riietesse. Kellel suled peas, kellel nahkkott kintsu kylge kinnitatud, kellel minule tundmatutes m2rgisysteemides tatoveeringud keha katmas. "H6imlased", m6tlen. Varsti tuleb v2lja, et nad ongi h6imlased. Ning et me oleme tulnud mingisugusele ylemaailmsele h6imlaste kogunemisele. Ja et - tahame me seda v6i ei taha - meie Mariga oleme ka h6imlased.

J6uame Guy's bari. Muusika on v2ga m6nus. P6hjaks on t6en2oliselt peamiselt analoogsyntidega genereeritud orgaaniline pulss. Tekib tunne, et see muusika on nagu mingi bioloogiline masinav2rk, mis t88tab v2ga h2sti. Silma j2rgi umbes 200-300 inimest. K6igil salajane v6i v2hemsalajane soov suhelda, mitte olla yksik. Ning muusika annabki neile selle v6imaluse, l2bi tantsu.

Istume Mariga yhele kivirahnule, et veidi j2lgida. Meie juurde tuleb Guy, koha omanik, vaatab oma intelligentsete silmadega meile otsa ja kysib oma Taip2rase aktsendiga: "What do you need? MDMA? What do you need?" - "Nothing", on meie vastus. Guy naerab, m6istab meid ja meil on teineteisem6istmise hetk. Yks esimesi, mis mul siin kohalike inimestega on olnud.

Kuna kell on veel v2he, pole alkoholijoojad veel minema l2inud ning suitsetavad ja haisevad. Peamiselt on nendeks glamuurselt riides venelased, t6en2oliselt Hat Rinilt otse siia s6itnud, 6llepudelit v2hepeal k2est panemata. Hais h2irib Marit, nii et l2heme alla rannale.

K6ige hullem asi maailmas on, kui inimesed on tulnud mingite ootustega ja siis 2ra minnes proovivad v2lja m6elda, kuidas 8elda, et jah ootused olid 6iged. Aga 6nneks seda oli seal suhtelised v2he. Ja hiljem, umbes 5 paiku oli seda seal veel v2hem - v2ga synergiline atmosf22r. Aga enne hiljemat l2ksime Mariga rannale ja j2lgisime paate mustendavatel, kohati laternavarjus helendavatel laintel 66tsumas. Ahter ranna poole ja ankur meres. Aeg-ajalt m6ned inimesed tulid juurde, l2ksid 2ra. Peas oli endiselt kysimus, et mis on siis lahe.

Sest yhest kyljest, see mis n2iteks seal kogunemisel toimub on v2ga lahe. Samas, m6ned osav6tjad on kuidagi imelikult riides. N2iteks v2ga paljud kannavad seal selliseid ajaloolise h6nguga riideid (neo-tribal on vist selle stiili nimi) ja on n2ha, et nad on sellega palju vaeva n2inud ja see on nende arvates saanud suureks osaks sellest kes nad enda arvates on ja see tundub mulle j2llegi veidi klammerdumismaiguline. Samas, need neo-tribalistid peavad end yldiselt paremini ylal kui glam-tyybid. Mis paneb mind korraks m6tlema, et 2kki s22rasel riietumisstiilil on ikkagi rohkem pluss- kui miinuskylgi.

Siis aga n2en, kuidas teismeline (nagu nad enamus) taxi-boat'i juht, oma suurele v6imsa diiselp2ramootoriga paadile h22led sisse paneb, kaldast eemaldub, yksinda yle tumeda laineharja veel tumedama 8ise ookeani poole s6idab ja korraks, puhtalt iseenda l6bu p2rast, gaasi p6hja vajutab. See on 2ge.

P.S.

P2rast meie 8iseid seiklusi dzunglis on mul nyyd olnud aega elu yle j2relem6tlemiseks.

Armastus on ikka k6ige v6imsam j6ud maailmas. Armastus suudab h2vitada k6ik, mida ei ole olemas. Selles teadmises elatud p2ev on olnud v2ga ilus minu jaoks. Mind joovastab, kui ma n2en inimest, kes on 6nnelik. Eriti, kui mina v6in sellele 6nnele mingilgi m22ral kaasa aidata. See kehtib muidugi ka iga m88duja kohta, kellega vahetatud "Hello" osutub millekski enamaks, kui t2ielik m6ttetus, aga k6ige rohkem sytitab mind ikkagi Mari. Ja ma tunnen seda lausa fyysiliselt, kuidas me yheskoos loome energiat. N2iteks nii nagu me paar tundi tagasi tegime tantsup6randal, oma kodubaaris, Eden'is.

Tantsimine ei olegi nii keeruline, kui ma varem arvasin. Peamine on lihtsalt see, et endal huvitav oleks ja midagi ei teeskleks.

P.P.S.

Paar s6na ka selle koha kohta, kus me Mariga viimased 4 p2eva oleme bungalow'd (v2ga odava hinnaga) rentinud. Guy's Barist 10 minuti jalutusk2igu kaugusel, saare selles osas, kuhu saamiseks on vaja v6tta taxi-boat ja kus ei ole 7/11 poodi, asub Eden's Garden ja see on yks lahedamaid kohti, kus ma olen olnud. Mulle meeldib, et siin - samuti nagu Guy's baris - on k6ik v2ga orgaaniliselt funktsionaalne. Ei ole ylearuseid asju ja vajalikud asjad on ilusad ning lihtsasti k2ttesaadavad. K6ige peale n2ib olevat m6eldud.

Koha omanik on ka p2ris lahe tyyp, Peter. Mittekohalik. Naudib oma t88d. N2iteks eilne hommik. Lamame Mariga mattidel ja ootame oma maitsvat hommikus88ki, kui oma bungalowst tuleb r2pases maikas ja lyhikestes pykstes sassis juustega tyyp otse saali, teeb paar tantsusammu, teretab meid ja tantsiskleb yhe uuema, endast t6en2oliselt ysna heal arvamusel oleva neiu poole ning hakkab talle naljatades kylge l88ma. Esialgu neiu t6rjub teda, aga kuna ta on naljakas, hakkab l6puks sulama. Siis aga kysib Peter: "Maybe I can get you something to eat, drink?" Ja tundub, et tal on t6esti reaalne soov inimesi aidata. Samuti on ta oma Taimaalastest personali h2sti v2lja 6petanud - v6i on nad lihtsalt 6ppinud teda vaadates. Toredad, s6bralikud inimesed. Isegi umbes 12-aastane n6udepesija-abit88de tegija tydruk, maja taga kraanikausi juures, kui muusika heaks l2heb, tantsib omaette, veidi arglikult, arvates vist, et keegi teda ei j2lgi. Aga mina j2lgisin.

Nyyd oleme natuke veel siin, kogume energiat. Siis on vaja minna ja Marile yks hea instrument otsida, et saaksime koos muusikat teha.