P2ris m6juva kujundi tekitas yks 6htupoolik, kui me Mari, Oskari ja yhe kohaliku hinduga, Mr. Magicmaniga, m88da randa loodusreservist linna poole tagasi k6ndisime. Loodusreserv muide oli t2iesti inimtyhi ja puhas - minu oletus on, et seet6ttu, et seal midagi praktilist teha ei olnud ja yhtki templit ka mitte. K6ndisime siis linna poole ja algas tore ranna22rne kalurikyla. Siinseal veel sopsutati v6rkudest kala v2lja. Rannale oli t6mmatud l6putult longboat-tyypi kalapaate, ootavaid varahommikut, et siis koormakiledest purjede all kaugele ookeanile kalastama s6ita. Ornazikas p2ike oli loojumas. Oli soe, merelt puhus m6nus briis. Ja terve kalurikyla 22rne rannajoon oli kaetud inimeste ekskrementidega. Aint seal sai valge inimene k6ndida, kus v2rsked lained olid uhtunud.
Sel hetkel tundus kyll, et see ytleb India kohta ka yldistusena nii m6ndagi.
Mu suhtumine Indiasse on selle lyhikese kylastuse jooksul muutunud kriitilisemaks. Kindlasti on ka Eestis sama palju jama, aga v66ras kultuuris paistavad k6ik puudused kuidagi eriti teravalt silma. Asi on vist selles, et enne siia tulekut ma olin arvanud, et Indias on elu v2ga harmooniline ja inimesed on palju usklikumad ja sygavamad kui Eestis. Uskusin, et p2rast seda, kui Gandhi ytles, et tema arvates, mitte Jumal ei ole t6de, vaid t6de on Jumal, ongi see k6ikidel hindudel selge. 6nneks on siin asi nii absurdne, et muutub kohati ikka p2ris naljakaks. N2iteks, mulle on juba tykk aega v2ga n6medad tundunud need "teistest inimestest parematele", "edukatele", "kaasaegsetele" suunatud reklaamid, mida Eestis k6ikjale kleebitakse. Indias aga n2eb p6him6tteliselt nende samade reklaamide eriti taktitult ylepingutatud variante. N2itlejateks/modellideks enamasti inimesed, kelle puhul on raske vahet teha kas nad on hindud v6i eurooplased. Mitmetes reklaamides olen n2inud ka sellist kombinatsiooni, et on hindu poisid ja valged tydrukud, r22kimas nutitelefonidega, sisenemas 88klubisse dual-simkaardi abil, joomas espressot. Igatahes, sellises groteskses ylev6lli variandis ei ole need reklaamid enam isegi h2irivad vaid lihtsalt t2iesti absurdsed ja panevad - mitte ainult negatiivses m6ttes - m6tlema, et mis maailmas ma ikka elan.
Kohati on muidugi v2ga ilus ka.
See "teistest inimestest parematele" suunatud reklaam tuleneb "core identity" arusaamast, et müük peab olema suunatud mitte sellele identiteedile milline potentsiaalne ostja igapäeva elus maailmale tundub, vaid sellele isiksusele milline reklaami loojate arust klient tegelikult olla tahaks. Kui endast paralleele otsid, võid leida et oled ka kunagi sooritanud mõne ostu olles mõjutatud taolisest peenest alltekstist – ehk isegi see Vipanassa kursusele minek võis olla sarnase mehanismi tulemus? Seal on väga õhk õrn piir selle vahel kas reklaam töötab labaselt ja pealiskaudselt või vastupidi peaaegu lausa väärikalt, vajutades nendele punktidele mis ostjale siiralt ka meeldivad, andes talle võimalus "täita oma sisemine unistus". Ju Indias pannakse selle piiriga siis isegi veel karmimalt mööda kui Eestis. :)
ReplyDeleteAmmu ei reklaamita enam toodet, vaid elustiili - aga see selleks. Tundub, et teil on endiselt üpris lõbus seal, mis ongi vist asja point!
ReplyDelete