Ylal pildil n2ete meie lemmikletti Kolkatas. Esialgu sai seal lihtsalt v2rsket puuviljamahla v6i erinevaid lassisid (mingisugune jogurti ja puuviljade kokteil) joodud. Yleeile aga, kui olime juba lahkumas ja arvet maksmas, tegi myyjamees selle t6sise salap2rase n2o ja sosistas: "Maybe you want pan-lassi? Special lassi?"
Uurisin, et millega on tegu, siis seletas, et on lassi, banaan ja pan ning n2itas v2ikest kotikest helerohelise pulbriga. Veendunud, et tegu ei ole beetlip2hkli ega tubakaga, mida siin palju tarbitakse, v6tsin ahvatleva pakkumise vastu.
Jook oli hea nagu lassi ikka, aga mingisuguse kerge kibeda k6rvalmaitsega. Umbes poole tunni p2rast pidi m6juma hakkama. Veidi olin muidugi mures ka, et olin tarbinud, midagi mille kohta ma midagi ei tea, aga samas m6tlesin, et selleks ju seiklused ongi.
Jalutasime kolmekesi (Oskar vahepeal j2lle liitus meiega) h2maratel Kolkata t2navatel. Tasapisi l2ks olemine v2ga muretuks. Ja mulle tundub, et selle muretuse t6ttu hakkasid ka kohalikud meisse kuidagi vahetumalt suhtuma.
Kui me juba olime tagasi oma eriti kummalises hotellis, s6ime suupisteid ja m2ngisime malet otsustas seltskond, et on vaja uue pan-lassi j2rele minna ning et mina pean olema see, kes l2heb. India suurlinnas pole ma end vist varem paremini tundnud. Tundsin, et v6in lihtsalt olla, kes ma olen ja teha mis ma tahan ning kellelgi ei ole sellega probleemi. L2ksin lassileti juurde, kus myyjal oli parasjagu teiste klientidega tegemist. Istusin siis umbes 15 minutit seal l2hedal seina 22res pingil. Selle aja jooksul oli mul yks huvitav jutuajamine. Nimelt, seal istus yks umbes 40ndates hindu. Tundus selline tore mees olevat ja eriti meeldis mulle, et ta minust midagi ei tahtnud. Tundus ka, et ta oli beetlip2hklit n2rinud. Proovisin temaga kontakti luua ja ta vastas, et ta ei r22gi ingliskeelt. T6epoolest, ta r22kis hindu keelt, aga minuga r22kides kasutas ta m6ningaid ingliskeelseid s6nu ning t2nu oma pan-lassi-superv6imetele sain ysna selgelt aru, mis ta r22kis. Tundus, et see tyyp oli sellest meeldivalt yllatunud. V6ib-olla nyyd ta arvab, et ta oskabki ingliskeelt.
J2rgmisel p2eval olime mina ja Mari t2iesti rivist v2ljas. Kylmetusest olime juba ysna paranenud, nyyd aga oli midagi muud ja j2llegi k6huga seotud. Mina siiski ei oksendanud ja suutsin isegi 6htust syya, Maril oli raskem. T6en2oliselt olid syydi p2hklid, puuviljad ja ohtrad lassid. T2itsa 6htul v6tsime siiski veel j6ua kokku, et s6ita minema sealt synge atmosf22riga hotellist - natuke L6una poole, mere 22rde, Puri linna.
T2na hommikul vara j6udsime kohale ja siiani kindlasti meeldivaim koht, kus mina olen viibinud oma Indias oleku jooksul.
Ookeani juures on murdlained, paadid, purjepaadid, hiidkrevetid rannarestoranis, mere6hk. Rand on ilus ja palju h6redamalt rahvastatud, kui Eesti rannad. Esimese asjana tervitas meid umbes 50ndates aastates elur66mus lifeguard, tore valge torbik peas - kuulub vormiriietusse. P6him6tteliselt v6ib igal pool ujuda ja ka palja ylakehaga olla, aga kuna Puri on paljude hindude jaoks meka ja pyha koht,siis p2ris bikiinides on parem mitte olla. Kiiresti tegi lifeguard selgeks ka, et tema k2est saab osta top-quality marijuanat, aga ei maksa karta, et see tema vetelp22stev6imeid kahandaks, vaid pigem vastupidi.
Siin yldse k6ik pakuvad kanepit, aga meil pole vaja, kuna sellest v2iksest piskust, mis Bodh Gayast sai hangitud on enam kui kyll.
Mari ja Oskari jaoks oli see esimene kord ookeanis ujuda.
P.S. Edasise p2rimise j2rel Puris saime teada, et pan (millega meie lassi oli) t2hendab Indias p6him6tteliselt kanepilehe puru. Eks ma kahtlustasingi, et m6ju oli v2ga kanepi sarnane. Kummaline aint, et see lehepuru nii tugevalt m6jus - eriti kuna see sai ju lihtsalt lassiga sisse joodud.
jah, mis seal salata, üks kõhuhaiguste vältimise peamisi meetodeid on vältida kõike värsket (kui väga puuviljaisu tuleb, siis tasub enne cutaseptiga desinfitseerida), samuti kohalikku vett (k.a. jääd) ja mõistagi lassisid. kõik, mis on keedetud või küpsetatud, on üldjuhul safe.
ReplyDelete