Peamine p6hjus seisneb sellele kursusele eelnenunud syndmuste jadas. Juba Tallinnas olid viimasel ajal juhtunud k6iksugu eriskummalised asjad ja need k6ik tulid sinna kaasa. Laager algas minu jaoks sellega, et Marile 8eldi, et tal ei ole soovitatav laagrisse tulla, kui ta k8hib. J2tsime siis nukralt hyvasti ja minul pidanuks hakkama meditatsioon. Meile anti v2ike 6htus88k, alustasime noble silenceiga, saime esimesed juhised meditatsiooniks ja umbes 9 l2bi l2ksime magama. See oli siis p2ev null. Mina lahkusin teise p2eva 6htul.
Koht kus see toimus, Dhamma Boddhi Meditation Centre, oli v2ga kena ja rahulik, linnak2rast eemal. Kell 4 oli 2ratus ja hakkas meditatsioon. P2ris kylm oli ka ning h2iris ka see, et just siis kui 6ues p2ike paistis ja oleks saanud end veidi soojendada, pidime h2maras, jahedas kivisaalis istuma. Esimese p2eva p6hiline v6itlus oli mul unega. Muidugi yritasin ka mediteerida, aga triivisin pidevalt mingisse pool-unne. Korra tekkis sellisest kombost isegi mingi p2ris huvitav seisund, kus mu keha magas, aga meel oli 2rkvel ning n2gin suletud silmadega LSD tripile omaseid mustreid.
Meditatsiooni peamine instruktsioon seisnes selles, et j2lgida kogu t2helepanuga oma hingamist, samas seda reguleerimata. Pidevalt l2heb meel r2ndama, aga siis on vaja ta j2lle harjutuse juurde tagasi tuua.
Minul oli kaks meeleseisundit - kui ma mediteerisin ja seda 6igesti tegin, oli vahepeal t2iesti v6imalik elada. Samas, kohe kui ma sellest seisundist v2lja kukkusin, m6tlesin, et kuradi kahju ikka, et Marit siia ei lubatud tulla - eriti kuna pool saali ju nagunii k8hib lakkamatult - ning ma v2ga loodan, et temaga on hetkel k6ik h2sti. Mida rohkem ma mediteerisin, seda rohkem ma hakkasin aru saama, kui tore tydruk Mari ikkagi on ning mulle hakkas tunduma kuidagi vastutustundetu, et mina siin mediteerin ja Mari peab poolhaigena yksi kusagil hakkama saama. Tundus, et oleks 6ige kui ma tema jaoks olemas oleksin. Ja mulle tundus, et see ei ole yks sellistest m6tetest, mis on t2iesti olematu ja vajalik lihtsalt 2ra kaotada. Tundus, et Vipassana meditatsioonil on kyll potentsiaali, aga hetkel on armastus teise inimese vastu minu jaoks peamine j6ud ja ma tahaks selle teadmisega kohe tegutsema hakata.
V6ib-olla eelnevatest m6tetest tingituna, hakkas meie 6petaja mulle aina ebameeldivamaks muutuma. Nii see kes saalis istus ja aeg-ajalt kassette m2ngima pani, kui ka see, kelle h22l kassettilt tuli. Selle h22le maneer tundus mulle kuidagi teeseldud ja ennast romantiliselt t2htsaks tegev - eriti kui ta ytles "keep your mind very alert, very attentive, very alert, very attentive".
Teise p2eva viimase meditatsiooni aeg, kui pool tundi oli veel meditatsiooni l6puni j22nud, oli mu ainuke m6te, et poole tunni p2rast see l6peb ja siis on veel 8 p2eva kuni ma j2lle Marit n2en. Teadvustasin endale ka, et sellise suhtumisega ma siin kursusel kaugele ei j6ua. Ja siis pandi j2lle kassett m2ngima ja tuli see h22l ning see lihtsalt k6las mulle nii ebameeldivalt, et ma t6usin pysti, l2ksin saalist v2lja ja pakkisin oma seljakoti 2ra.
Tegelikult tahaks Vipassana meditatsiooni veel kunagi proovida - eriti kui oleks v6imalik m6ni laager ilma kassettide ja 6htuste videosessioonideta, kuna ma ei tea kyll, kuidas ma sellest asjast yle peaks saama, et ta h22l mulle yldse ei meeldi. Aga k ette, et kymme p2eva taolist rutiini v6ib ikka v2ga m6jus olla. Juba peale kaht p2eva, 6htul Vipassanas, oli mul tekkinud mingi automaatne refleks, kohe kui ma midagi ei m6elnud, oma hingamisele keskenduda.
Meditatsioonikeskuse t88tajad olid v2ga m6istvad ja ei pyydnudki mind eriti kinni hoida. Sain oma asjad tagasi ja umbes kella 9 paiku jalutasin sealt v2lja, lylitasin mobiili sisse ja helistasin Marile. Ta telefon oli muidugi v2lja lylitatud. Saatsin ka s6numi ja asusin Bodh Gaya poole teele. H22letamine eriti ei toiminud, aga l6puks, veidi enne Bodh Gayat peatus yks riksha.
Mari emalt sain teada, et Mariga on k6ik h2sti, et ta s6brunes mingi tyybiga ja l2ks kuhugi kylasse, Bodh Gayast 2ra.
Bodh Gayas leidsin yles Oskari, kellega oli vahepeal k6iksugu seiklusi juhtunud, aga see on juba omaette jutt. Suitsetasime natuke kohalikku kanepit, mida ta mingite 6lilambi 22res istuvate kohalike poiste k2est kusagil maapiirkonnas oli soetanud. Selgitasin talle oma olukorda ja otsustasime, et j2rgmisel p2eval l2heme yheskoos Marit otsima. Plaan oli lihtsalt hakata Bodh Gaya l2hedasi kylasid j2rjest l2bi k2ima ja neile Mari pilti n2idata.
M6eldud-tehtud, suitsetasime j2rgmisel p2eval veel natuke kanepit, ostsime kaasa puuvilju ja vett ning m6tlesime, et mida nyyd t2psemalt edasi teha. Tundus, et on mingit liiklusvahendit vaja. Yritasin laenutada motorollerit, aga kuna ma taolisega ei olnud kunagi varem s6itnud ja sellega kohalt 2ra ei osanud minna, otsustas laenutuse tyyp, et ta seda mulle ikkagi ei laenuta. V6tsime siis jalgrattad ja asusime teele.
See oli p2ris omamoodi seiklus. Yllatavalt k2hku l6ppes linn 2ra ja k6ik muutus hoopis teistsuguseks. Kohalikud ei tahtnud meilt saada midagi peale "Hello". Lapsed jooksid j2rele. Kui kusagil peatusime, kogunes p6him6tteliselt terve kyla meie ymber ja k6ik lihtsalt vaatasid meid oma suurte tumedate silmadega. Vahepeal keegi kutsus meid kuhugi eemale ja siis vaatas seal veel natuke aega. Suurema tee 22res m6ni oskas ka paar s6na ingliskeelt. Tundub, et Oskar l2heb siinsetele teismelistele poistele v2ga peale. On k6lanud komplimendid nagu "Wonderful man!", "I like your style", v6i lihtsalt vaikne ahhetamine.
Vahepeal suitsetasime Oskariga veel veidi kanepit, s6ime puuvilju ja sattusime mingit v2ikest rada m88da yle p6llu s6ites yhte v2ga kummalisse kylasse. Mul on pikemaid ja lahedamaid videosid ka, aga siin on nii aeglane nett, et ma ei j6ua hetkel uploadida. Teine kord ehk. Igatahes, andsin paaris kylas v2ikse parmupillikontserdi. Hakkasin m2ngima ja ligikaudu sada hindut, k6ik kes seal kylas olid, tulid kohale ja k6ik vaikselt vaatasid ja kuulasid. V2ga 2ge oli.
Siin on siis kylast lahkumine p2rast parmupillikontserti:
N2itasime igas kylas fotokast ka Mari pilti, aga keegi polnud teda n2inud. Kui hakkas pimedaks minema, asusime tagasiteele - olime v6ib-olla mingi paarkymmend kilomeetrit linnast eemal. Varsti sain Marilt s6numi ning saime Bodh Gayas kokku. R66mus oli see kokkusaamine, r66msad oleme ka praegu ning paari tunni p2rast s6idame koos Mari uue s6bra, Hassani, vanaema juurde. Neil olevat aint see jama, et just eile varises nende majal katus sisse ja nad parasjagu parandavad seda. Ehk saame kuidagi abiks olla.
Tegelt Hassan käis juba mitu kuud lähiküladest katuseparandajaid otsimas ja näe uskumatu tulid eesti sellid tasuta katust parandama ;)
ReplyDeleteMul õnnestus 10 päeva ära istuda. Aga tegin seda pärast 8 kuud rändamist. Siis oli ühe koha peal olemisest ja kindlast päevakavast 8 korda suurem rõõm. Alguses ajasid mind lindilt lastud materjalid närvi, kuid lõpuks leidsin selle asja poindi. Keerulisemaks teeb seda sinu iseenda audiovisuaalselt treenitud ja tähelepanelik meel. Soovitan mõne aja pärast uuesti proovida seda laagrit, võibolla tõesti siis Nepaalis nagu Mari kirjutas oma postituses.
ReplyDeleteSafe travels ja kõike rõõmu,
Sander, Tartu