Kummalised tyybid need v2ikelinna poisid ikka - Radzhud ja Hassanit pean silmas. Nii palju kui mina n2gin, veetsid nad oma p2evi plasttoolidel oma mingisuguse sugulase myygiputka ees istudes, Justin Bieberit kuulates ja vahepeal ka chaid juues. Kui kysida, et millega nad elatist teenivad, tuleb v2lja, et nad m6lemad on kooli6petajad. T6en2oliselt see on ka t6si. V2hemalt yhte maakooli Radzhu meile n2itas ning kutsus meid seal isegi oma savionn-kabinetti.
Kusjuures Justin Bieber on siin ikka v2ga kuum teema. Yhel rongis6idul vestlesin mingisuguste pealtn2ha ysna t6siseltv6etavate moslemitega. Kuidagi sai nagu mainitud, et noh muusika mind huvitab natuke. "Aaa! You know Justin Bieber?" Suurim kompliment, mis sa saad siin kohalikule teha, on 8elda, et ta n2eb Justin Bieberi moodi v2lja. Mulle on seda p2ris mitu korda 8eldud.
M6tlesime Mariga, et aitab passimisest ja tuleb endale v6tta mingi ylesanne. Otsustasime, et katsume ikka selle kvaliteetse parmupilli yles leida. Uurisin internetist ja leidsin, et parmupillitraditsioon on Indias k6ige tugevam Rajasthanis ja t2itsa L6unas, alates Andra Pradeshi maakonnast. Rajasthani enam ei tahtnud minna, L6unasse seevastu v2ga tahtsime minna.
Uurisime siis netist, et mis kohad seal l6unas on ja kas rongid ka kuhugi s6idavad. K6ige kaugem koht, kuhu Gayast otse rongiga pidi saama oli yks Howrah nimeline v2ike linn. Bookisime sinna siis pileti, s6itsime Justin Bieberi muusika saatel 2sja bobi teinud autoriksha juhiga Bodh Gayast Gayasse. Oli umbes paar tundi rongi oodata. L2ksime siis umbes pooleteiseks tunniks muidugi "Upper class gents"ide ooteruumi. Meil olid kyll 3nda klassi piletid, kuna ylej22nud olid juba 2ra bookitud, aga tundub, et valge mees on siin alati "Upper class".
Pool tundi varem l2ksime perroonile. Oli ikka p2ris kylm 6htu. Aeg sai nagu t2is aga rongi ikka ei tulnud. Moraalselt m6jus see p2ris halvasti, kuna lihtsalt istumine ja kylmetamine on ikka p2ris ebameeldiv tegevus. Koguaeg m6tlesin, et kohe l2hen minema, otsin Gayast hosteli ja tellin 2mbrit2ie sooja vett. Aga ikkagi ei l2inud. Pooleteisetunnise hilinemisega j6udis rong l6puks kohale.
Kolmas klass on ikka hoopis midagi muud kui teine klass, millega me seni harjund olime. Muidugi on seal ka teistsugused, l2rmakamad ja metsikumad inimesed, aga peamine erinevus seisnes minu jaoks selles, et seal oli nii kylm ja ei jagatud tekke. Seinad ja aknad puhusid v2ga tugevasti l2bi. Lisaks oli t6mbetuul l2bi terve vaguni. K6ik juba magasid ja rongipersonali polnud ammu n2ha olnud, kui ma vetsus k2isin ja avastasin, et vahek2igus on rongi v2lisuks lihtsalt lahti - k6lgub 8ises tuules siia-sinna. T6mbasin selle kinni ja t6mbetuul lakkas. Siis panin selga k6ik riided, mis mul kaasas olid: m6lemad pyksid, kolm s2rki, kaks paari sokke ja jaki ning pugesin magamiskotti, mille lukk kohe katki l2ks. Siis panin t2ispuhutava mati enda ja seina vahele, et kylm tuul niiv2ga peale ei puhuks ja veetsin selle 88 - magamiskott yle pea -kuidagimoodi seal 2ra.
Hommikul 2rkasin selle peale, et minu voodi 22re peal mingi tyybid istusid ja mind nygisid. See tegi tuju heaks. Ja p2ris tore yllatus oli ka, kui me saime teada, et me ei ole s6itnud sellesse Howrahisse, kuhu me tahtsime s6ita vaid hoopis Howrahisse, mis on tegelikult Kolkata.
V6tsime kerge hommikueine (pildil Mari hommikueine l6petuseks Pepsit joomas), otsisime yhe odava hosteli ja j2ime magama. Heast tujust hoolimata j2in ma ikkagi ka haigeks. Lihtsalt yks vastik kylmetus.
L6unasse liikumise plaan on meil endiselt, aga kuna meil nagunii varem v6i hiljem oleks olnud vaja Kolkatasse tulla, et Tai viisat teha, teeme selle siis praegu 2ra ja ravime end veidike, prussakatega symbioosis, hotellitoas lebades. Kolkata on muide ysna tore. Vahelduseks on meeldiv olla p2ris linnas.
Oskar on kusagil veidi l6una pool, kus yhtki valget inimest ei ole. Kirjutas, et tal pidi lahe olema.
Ristega rääkisime siin ja mõtlesime, et meie reiside parim osa on olnud just kuskil väikeses kohas enda jaoks aeg unustada ja täielikult kohalikku rütmi sisse minna. Nii nagu tema oli Laoses ja mina Pakistanis - nädala, kahega on kõikjal raske võhivõõrana hästi vahetut kontakti luua. See tuleb pikkamööda aga tulemusena on kogemus palju meeldejäävam kui rangelt plaanidest kinni hoides ja kohast kohta liikudes. Laske end vabaks ja võtke vastu see, mis teile ette satub, parimad asjad kooruvad just juslikest juhtumistest.
ReplyDeleteLoodetavasti leiate ka mingi väikese koha, kus saate kellad, mobiiltelefonid ja kalendrid sügavale kotipõhja toppida ja neile kuu aja jooksul mitte mõelda. Loominguliselt oleks see ka kindlasti väga kasulik.
This comment has been removed by the author.
ReplyDeleteVaata mis captcha selle jutu peale tuli!
ReplyDelete