Mul on tunne, et kusagil on mingi saladus ning et seda tegelikult ikkagi ei ole olemas

See tunne tekkis yhel hetkel, m88dunud 88l, kui kogesin, kuidas yks Ko-Pha-Ngani poiss poiss paadile gaasi andis.

Nagu juba mainitud, on 88. 2rkame Mariga yles ja asume teele. Meile on r22gitud, et tuleb mingi t2htis kogunemine. Midagi sellist, kus on oodata t6elisi imesid.

L2bi dzungli on v2ga lahe minna. V2ga ilus. Siinseal lendab helendavaid mardikaid, kes omi ilusaid asju ajavad, samal ajal pidevalt m88duvale inimesele meelde tuletades, et on igal pool on ikka midagi v2ga v6imsat. Meile muidugi on see sel hetkel juba niigi selge, kuna kogu troopiline rohelus moodustab kauneid, selgeid mustreid. Neid mustreid, mis l2hevad l6pmatutesse geniaalsetesse peensustesse ja tuletavad mulle meelde, mis on armastus ning panevad endalt kysima, et kas ma ikka olen seda alati teadnud ja panevad m6tlema, et mis on ikkagi tegelikult lahe.

J6uame m2en6lvale ja alt orust on juba kosta ysna paljulubav pulss. All orus, ookeanis paarsada meetrit, ongi Guy's bar, kuhu me oleme teel. M88da kaljusid laskub mugav trepp, laternad valgustavad. N2eme paate saabumas ning inimesi pulsi poole kulgemas. Tundub, et seekordne Guy's bari kogunemine on palju suurem, kui m88dundn2dalane. Kuulu j2rgi on yhel legendaarel DJ'l (David) seal t2na synnip2ev. J6uame rannale. On t6us. Piki lyhikest rannariba 66tsuvad ookeanilainetel kymmekond suurte diiselp2ramootoritega longboati. Laternad ahtris panevad vee helendama. M6ned juhid istuvad oma paatides, minekuvalmis. Teised istuvad palmide vahele t6mmatud v6rkkiikedes, ajavad omadega juttu v6i l66bivad l66pivatele venelastele vastu. "Taxi-boat?", kostab harjunud maneeriga hyye. "No", on meie vastus.

L2heme pulsi suunas. Laternaid vahepeal ei ole ning maa ning kohati ka 6hk on t2is mustreid. Veidi kummaline on nende peale astuda. Siinseal on veel inimesi, rahulikult, kiirustamata meiega yhes suunas minemas. Riietatud kummalistesse riietesse. Kellel suled peas, kellel nahkkott kintsu kylge kinnitatud, kellel minule tundmatutes m2rgisysteemides tatoveeringud keha katmas. "H6imlased", m6tlen. Varsti tuleb v2lja, et nad ongi h6imlased. Ning et me oleme tulnud mingisugusele ylemaailmsele h6imlaste kogunemisele. Ja et - tahame me seda v6i ei taha - meie Mariga oleme ka h6imlased.

J6uame Guy's bari. Muusika on v2ga m6nus. P6hjaks on t6en2oliselt peamiselt analoogsyntidega genereeritud orgaaniline pulss. Tekib tunne, et see muusika on nagu mingi bioloogiline masinav2rk, mis t88tab v2ga h2sti. Silma j2rgi umbes 200-300 inimest. K6igil salajane v6i v2hemsalajane soov suhelda, mitte olla yksik. Ning muusika annabki neile selle v6imaluse, l2bi tantsu.

Istume Mariga yhele kivirahnule, et veidi j2lgida. Meie juurde tuleb Guy, koha omanik, vaatab oma intelligentsete silmadega meile otsa ja kysib oma Taip2rase aktsendiga: "What do you need? MDMA? What do you need?" - "Nothing", on meie vastus. Guy naerab, m6istab meid ja meil on teineteisem6istmise hetk. Yks esimesi, mis mul siin kohalike inimestega on olnud.

Kuna kell on veel v2he, pole alkoholijoojad veel minema l2inud ning suitsetavad ja haisevad. Peamiselt on nendeks glamuurselt riides venelased, t6en2oliselt Hat Rinilt otse siia s6itnud, 6llepudelit v2hepeal k2est panemata. Hais h2irib Marit, nii et l2heme alla rannale.

K6ige hullem asi maailmas on, kui inimesed on tulnud mingite ootustega ja siis 2ra minnes proovivad v2lja m6elda, kuidas 8elda, et jah ootused olid 6iged. Aga 6nneks seda oli seal suhtelised v2he. Ja hiljem, umbes 5 paiku oli seda seal veel v2hem - v2ga synergiline atmosf22r. Aga enne hiljemat l2ksime Mariga rannale ja j2lgisime paate mustendavatel, kohati laternavarjus helendavatel laintel 66tsumas. Ahter ranna poole ja ankur meres. Aeg-ajalt m6ned inimesed tulid juurde, l2ksid 2ra. Peas oli endiselt kysimus, et mis on siis lahe.

Sest yhest kyljest, see mis n2iteks seal kogunemisel toimub on v2ga lahe. Samas, m6ned osav6tjad on kuidagi imelikult riides. N2iteks v2ga paljud kannavad seal selliseid ajaloolise h6nguga riideid (neo-tribal on vist selle stiili nimi) ja on n2ha, et nad on sellega palju vaeva n2inud ja see on nende arvates saanud suureks osaks sellest kes nad enda arvates on ja see tundub mulle j2llegi veidi klammerdumismaiguline. Samas, need neo-tribalistid peavad end yldiselt paremini ylal kui glam-tyybid. Mis paneb mind korraks m6tlema, et 2kki s22rasel riietumisstiilil on ikkagi rohkem pluss- kui miinuskylgi.

Siis aga n2en, kuidas teismeline (nagu nad enamus) taxi-boat'i juht, oma suurele v6imsa diiselp2ramootoriga paadile h22led sisse paneb, kaldast eemaldub, yksinda yle tumeda laineharja veel tumedama 8ise ookeani poole s6idab ja korraks, puhtalt iseenda l6bu p2rast, gaasi p6hja vajutab. See on 2ge.

P.S.

P2rast meie 8iseid seiklusi dzunglis on mul nyyd olnud aega elu yle j2relem6tlemiseks.

Armastus on ikka k6ige v6imsam j6ud maailmas. Armastus suudab h2vitada k6ik, mida ei ole olemas. Selles teadmises elatud p2ev on olnud v2ga ilus minu jaoks. Mind joovastab, kui ma n2en inimest, kes on 6nnelik. Eriti, kui mina v6in sellele 6nnele mingilgi m22ral kaasa aidata. See kehtib muidugi ka iga m88duja kohta, kellega vahetatud "Hello" osutub millekski enamaks, kui t2ielik m6ttetus, aga k6ige rohkem sytitab mind ikkagi Mari. Ja ma tunnen seda lausa fyysiliselt, kuidas me yheskoos loome energiat. N2iteks nii nagu me paar tundi tagasi tegime tantsup6randal, oma kodubaaris, Eden'is.

Tantsimine ei olegi nii keeruline, kui ma varem arvasin. Peamine on lihtsalt see, et endal huvitav oleks ja midagi ei teeskleks.

P.P.S.

Paar s6na ka selle koha kohta, kus me Mariga viimased 4 p2eva oleme bungalow'd (v2ga odava hinnaga) rentinud. Guy's Barist 10 minuti jalutusk2igu kaugusel, saare selles osas, kuhu saamiseks on vaja v6tta taxi-boat ja kus ei ole 7/11 poodi, asub Eden's Garden ja see on yks lahedamaid kohti, kus ma olen olnud. Mulle meeldib, et siin - samuti nagu Guy's baris - on k6ik v2ga orgaaniliselt funktsionaalne. Ei ole ylearuseid asju ja vajalikud asjad on ilusad ning lihtsasti k2ttesaadavad. K6ige peale n2ib olevat m6eldud.

Koha omanik on ka p2ris lahe tyyp, Peter. Mittekohalik. Naudib oma t88d. N2iteks eilne hommik. Lamame Mariga mattidel ja ootame oma maitsvat hommikus88ki, kui oma bungalowst tuleb r2pases maikas ja lyhikestes pykstes sassis juustega tyyp otse saali, teeb paar tantsusammu, teretab meid ja tantsiskleb yhe uuema, endast t6en2oliselt ysna heal arvamusel oleva neiu poole ning hakkab talle naljatades kylge l88ma. Esialgu neiu t6rjub teda, aga kuna ta on naljakas, hakkab l6puks sulama. Siis aga kysib Peter: "Maybe I can get you something to eat, drink?" Ja tundub, et tal on t6esti reaalne soov inimesi aidata. Samuti on ta oma Taimaalastest personali h2sti v2lja 6petanud - v6i on nad lihtsalt 6ppinud teda vaadates. Toredad, s6bralikud inimesed. Isegi umbes 12-aastane n6udepesija-abit88de tegija tydruk, maja taga kraanikausi juures, kui muusika heaks l2heb, tantsib omaette, veidi arglikult, arvates vist, et keegi teda ei j2lgi. Aga mina j2lgisin.

Nyyd oleme natuke veel siin, kogume energiat. Siis on vaja minna ja Marile yks hea instrument otsida, et saaksime koos muusikat teha.

Guy's Bar

Oleme endiselt ja 6nnelikult Ko Pha-Nganil.

Juhuslikult, facebookis yhe s6braga kirjutades, sain teada, et yks tema s6ber ja yhtlasi minu tuttav viibib samuti Ko Pha-Nganil. Saime siis temaga yks p2ev Ban Tai 7/11 ees kokku ja tema, kui siin saarel juba neljandat korda viibija, jagas meile k6iksugu head informatsiooni. Esiteks, Full Moon party ei ole juba ammu see, mis ta kunagi oli, vaid on muutunud yheks metsikuks l2buks, kus bucketitega (farangide rahvusjook - v2ike 2mbrike, mis sisaldab alkoholi, j22d ja kaks-kolm k6rt) tyybid ringi kakerdavad ja k6ik kuidagi veidi v2sinud on. Teiseks, saare k6ige lahedamad peod toimuvad nyyd juba m6nda aega yhel raskesti ligip22setaval rannal, kohas nimega Guy's Bar. Pidu algab umbes kesk88 paiku, l2heb k2ima kella kahest ja k6ige lahedamad inimesed saabuvad kell neli. Head maitset n2itab, kui tarbida MDMA'd, aga yldiselt saab sealt baarist igasuguseid asju osta. Ja j2rgmine pidu toimub see reede. Leppisime siis kokku, et kohtume kell 4 Haad Rini rannal, kust hangime paaditakso saarele.

Oleme siis seal enda bungalow's, Oskar ja Mari juba magavad, kui umbes kella kahe paiku hakkab sadama paksu troopilist vihma. Tykk aega kaalunud, kuidas seda olukorda lahendada, kuna mobiilid ei t88ta, otsustasin, kui vihm v2ikse pausi tegi, s6ita meie harija juurde ja uurida, et kas minek on ikka j6us.

Kusjuures, v2ike k6rvalep6ige, ma s6itsin sinna mootorattaga. Yleeile vahetasime oma rolleri manuaalkastiga mootoratta vastu, kuna mulle tundus hea m6te mootorattaga s6itmine 2ra 6ppida. Maril on see juba ysna selge, nii et ta n2itas mulle natuke ette ja s6it l2ks lahti. Millegip2rast proovisin umbes 40-kraadise kaldega m2est kolmanda k2iguga yles s6ita. M2e peal sain aru, et see ei 6nnestu ja m6tlesin, et panen esimese k2igu. Seepeale t6usis mootoratta nina yles, keeras ennast teistpidi, Mari hyppas maha, mootoratas hakkas alla libisema ja mina suht abitult yritasin seda takistada, pidur ei aidanud. Kukkusin rattaga kylili ja 6nneks enam edasi ei veerenud. Ratas eriti viga ei saanud ja mul on ka ainult m6ned marrastused siinseal. Minu esimene mootorattaavarii on tehtud! Ega ta muidugi mingi super-vaatem2nguline show ei olnud, pigem selline ysna hale kylilivajumine. Igatahes, 88sel kella kolmeks oli mul s6it juba ysna selge ja nii ma siis 88sel s6itsin, vihm sabistamas, mootor meeldivalt myrisemas ja aeg-ajalt k6uek2rgatused seda suhtelist vaikust v6imendamas.

Leppisime residendiga kokku, et enne vihma l6ppemist ikkagi peole minema ei hakka. S6itsin siis tagasi oma bungalow'sse ja yritasin veidi magada, nentides et kyllap seekord j22b see pidu 2ra. Umbes kuue paiku hommikul oli meil aga r66mus tyyp ukse taga ja selgus, et on pittu minek. Vihm oli umbes pool tundi tagasi j2rgi j22nud. S6itsime siis neljakesi inimtyhjale Haad Rinile, seisime yhe paadi k6rvale - kohe ilmus omanik v2lja -, leppisime hinnas kokku ja meid s6idutati m6lemast kyljest kaljudega ymbritsetud rannale saare idakyljel.

Yldiselt ma ei ole yldse kindel, kas k6ik inimesed peaksid kogu aeg MDMA'd tarbima, aga mulle tundus, et minna Guy's Bari ja seda mitte teha, on umbes sama, mis kylastada Eestit ja mitte proovida kartulit ning kapsast. Lahustasin siis roosa pulbrikese (roosa, kuna see oli imporditud vist mingi veinipudeli sees) vee sisse. Umbes poole tunni p2rast tundsin kerget peap88ritust ja m6tlesin, et v6ib-olla selle asja m6ju mulle eriti ei meeldi. Oli selline tunne, et ma l2hen aina l6dvemaks ja l6dvemaks. Siis aga t6usin pysti ja kohe kui ma end liigutasin, hakkas mul v2ga hea olla. Juba fyysiliselt oli enda keha liikumine kuidagi v2ga nauditav ja ma sain aru, miks need tyybid k6ik seal tantsivad. Olin seda kyll juba varemgi arvanud, aga ikkagi yllatas mind, et aine, mida m6ned inimesed karmiks narkootikumiks peavad, m6jub nii mittepsyhhedeelselt. Intensiivsuselt v6rdleksin MDMA trippi umbes sellega, kui olla neli 6lut 2ra joonud (miski mida ma pole ammu teinud, muide), aga k6ik on nagu vastupidi. 6lu muudab n2iteks mind l6ppkokkuv6ttes v2sinuks ja m6te l2heb h2guseks, MDMA aga tegi v2ga erksaks ja kohalolevaks, samas mu m6tted j2id minu meelest t2iesti kaineks. Lihtsalt oli m6nus olla.

Mitmeid paatkondi saabus veel mitmeid tunde p2rast meid. P2ris laheda energiaga pidu oli tegelikult - yhelt poolt tyybid kes olid seal 88 l2bi trippinud (kes baarist seenekokteili v6tnud, kes kusagilt mdma'd hankinud, r22kimata pidevast kanepisuitsetamisest), teisalt inimesed, kes olid v2rskelt yles 2rganud ja otse peole s6itnud. Purjus inimesi eriti ei olnudki - m6ned j6id kyll 6lut, aga see oli pigem komplementaarne. Yhtlasi on seal eraldatud rannal mingi oma kommuun, kus viibitakse tavaliselt mitu kuud j2rjest.

Pidu kestis umbes kella kaheni l6unal. P2rast seda, need kes tahtsid, l2ksid veel yhte teise kohta seal samal rannal afterpartyle, kus p6him6tteliselt l2ks pidu edasi sealt, kust pooleli j2i. Meie otsustasime tagasi linna s6ita. Merel n2gime veel paari paatkonda, Hat Yao poole teel. Lehvitasime teineteisele s6bralikult.

Selline teistmoodi hommik. Kusjuures praegu, 6htul, on v2ga okei olla. Ausalt 8elda polegi end selle reisi jooksul veel nii h2sti tundnud.

J6udsime Ko Pha-Nganile

Kuigi Bangkoki "riiklikult autoriseeritud" turismiagentuurist 8eldi meile, et Ko Pha-Ngan on maailma k6ige populaarsem destination ning seal on v6imatu l2hima kuu aja jooksul tuba v6i bungalow'd saada, kui sul broneerigut ei ole (ja kui sa nende kuu ajast turismipaketti ei osta), kulus meil ainult 4 tundi motorolleriga ringitiirutamist, et leida suht m6istliku hinnaga bungalow saare p6hjakyljel kusagil noorpererajoonis ning j2rgmisel p2eval kulus veel paar tundi, et leida veel odavam bungalow peorajooni l2hedal.

Saar on palju h6redamalt rahvastatud, kui ma olin arvanud - umbes nagu V6su suvel. Ja puutumata loodust on ka veel omajagu alles. Eks n2is siis, mis saama hakkab - t2na alles teine 6htu saarel. Esimesed tutvused juba tehtud. Ysna hea on olla.

Yks video

M6tlesin, et kuna oleme nyyd Taimaal, kus isegi 2 EURises guesthouseis on tasuta internet ja arvutid Windows seitsmega, v6iks l6puks yles laadida yhe pikema video meie heategevuslikust India-reisist:



Ylehomme s6idame Ko Pha-Nganile - v2ike saar, tuntud oma full-moon partydega.

Kui nyyd p2ris aus olla, siis hetkel oleme siin peamiselt gurmaanluselainel, kuna igal pool on lihtsalt nii palju head s88ki ja k6ike tahaks proovida. Ainuyksi v2ikesel p6ikt2naval, kus asub meie guesthouse, on umbes 5-6 vegan/vegeterian restorani ja mitu kala grillimise letti. R22kimata l6pututest puuvilja, puuviljashake'i, pannkoogi- ja muudest lettidest yle linna. Natuke naljakas tegelikult, kui p2eva yks t2htsamaid otsuseid n2ib olevat, et kus t2na syya... Selleks tulebki ikkagi Bangkokist v2hemalt praeguseks eemalduda ja Ko Pha-Nganil elu yle sygavalt j2rele m6elda.

P.S. V6ib-olla Oskariga nii kurvad lood ei ole, kuna erinevalt minust ja Marist oskab tema siin linnas ka pidutseda. V2hemalt sel juhul kui "pidutseda oskamiseks" nimetada seda, et on umbes kesk88, aga "pidetseda oskajal" on eelmisest 6htust veel pohmell.

Pilliotsingud

Mul on ikka kindel soov leida ja omandada kohalikke parmupille. Kylastasime siis Bangkoki pillipoode lootuses leida hmongide bambusest Rab Ncas'i. Tundub, et taid sellest pillist aga eriti ei hooli, sest pillipoodides peaaegu keegi ei olnud sellest kuulnudki. K6ige suuremas valikus oli kitarre ja helitehnikat. V6ib-olla hiljem kui l2hmegi P6hja p2ris hmongide juurde, saadab mind suurem edu. Ja Laoses meisterdatakse minu teada p2ris kvaliteetseid dan moi'sid, nii et sellega seoses on mul ka suured lootused.

Pillipoodide kylastamine ei olnud siiski t2iesti asjatu, kuna leidsime hoopis sellise laheda pilli:

Tai Kuningriik

Eile 6htul j6udsime Bangkoki. Lennujaamast pidi mingi rongiliin kesklinna minema. L2ksime siis sinna kuhu nooled n2itasid ja j6udsime mingisugusesse pikka, tumedate klaasidega, v2ga puhtasse koridori. M6tlesin, et oleme vist vales kohas, kuna perrooni kyll kusagil ei paistnud. Samuti keegi ei karjunud "chai-chai!" ja keegi ei maganud p6randal ning lehmi oli ka v2hev6itu. Varsti libisesid m6nest kohast mustad klaasid lahti ja meie astusime rongi. Panime oma seljakotid p6randale maha ja t6desime, et t6en2oliselt kokkupuude selle p6randaga muudab need kotid kokkuv6ttes puhtamaks.

Ma ei tea, kas vajab mainimistki, et see puhtus oli ja on siiani ikka v2ga nauditav p2rast Indiat. Ning Bangkok yldiselt tundub samuti p2ris lahe linn olevat. Esimene kord selle reisi jooksul on tunne, et siin oleks p2ris tore endalgi elada. Tundub, et see on linn, kus sa v6id saada, mida sa tahad.

India oli kyll huvitav kogemus ja kuu aega kohal viibimist on t6en2oliselt liiga lyhike aeg, et selle kohta midagi objektiivset 8elda, aga hetkel kyll midagi sealt taga ei igatse.

M6nusalt palav on siin.

Purist Kolkatasse

T2na hommikul j6udsime p2rast 8ist rongis6itu Purist tagasi Kolkatasse, saime oma viisad saatkonnast k2tte ja kolme p2eva p2rast lendame Taimaale.

P2ris m6juva kujundi tekitas yks 6htupoolik, kui me Mari, Oskari ja yhe kohaliku hinduga, Mr. Magicmaniga, m88da randa loodusreservist linna poole tagasi k6ndisime. Loodusreserv muide oli t2iesti inimtyhi ja puhas - minu oletus on, et seet6ttu, et seal midagi praktilist teha ei olnud ja yhtki templit ka mitte. K6ndisime siis linna poole ja algas tore ranna22rne kalurikyla. Siinseal veel sopsutati v6rkudest kala v2lja. Rannale oli t6mmatud l6putult longboat-tyypi kalapaate, ootavaid varahommikut, et siis koormakiledest purjede all kaugele ookeanile kalastama s6ita. Ornazikas p2ike oli loojumas. Oli soe, merelt puhus m6nus briis. Ja terve kalurikyla 22rne rannajoon oli kaetud inimeste ekskrementidega. Aint seal sai valge inimene k6ndida, kus v2rsked lained olid uhtunud.

Sel hetkel tundus kyll, et see ytleb India kohta ka yldistusena nii m6ndagi.

Mu suhtumine Indiasse on selle lyhikese kylastuse jooksul muutunud kriitilisemaks. Kindlasti on ka Eestis sama palju jama, aga v66ras kultuuris paistavad k6ik puudused kuidagi eriti teravalt silma. Asi on vist selles, et enne siia tulekut ma olin arvanud, et Indias on elu v2ga harmooniline ja inimesed on palju usklikumad ja sygavamad kui Eestis. Uskusin, et p2rast seda, kui Gandhi ytles, et tema arvates, mitte Jumal ei ole t6de, vaid t6de on Jumal, ongi see k6ikidel hindudel selge. 6nneks on siin asi nii absurdne, et muutub kohati ikka p2ris naljakaks. N2iteks, mulle on juba tykk aega v2ga n6medad tundunud need "teistest inimestest parematele", "edukatele", "kaasaegsetele" suunatud reklaamid, mida Eestis k6ikjale kleebitakse. Indias aga n2eb p6him6tteliselt nende samade reklaamide eriti taktitult ylepingutatud variante. N2itlejateks/modellideks enamasti inimesed, kelle puhul on raske vahet teha kas nad on hindud v6i eurooplased. Mitmetes reklaamides olen n2inud ka sellist kombinatsiooni, et on hindu poisid ja valged tydrukud, r22kimas nutitelefonidega, sisenemas 88klubisse dual-simkaardi abil, joomas espressot. Igatahes, sellises groteskses ylev6lli variandis ei ole need reklaamid enam isegi h2irivad vaid lihtsalt t2iesti absurdsed ja panevad - mitte ainult negatiivses m6ttes - m6tlema, et mis maailmas ma ikka elan.

Kohati on muidugi v2ga ilus ka.