Meie viimased seiklused Hiinamaal

Olen hetkel XiChangis, ootan rongi Kunmingi ja kirjutan kaustikusse. Sealt edasi on plaanis 24-tunnine rongisõit Guangzhousse ja seal ma ka v6ib-olla saan selle tektsi blogisse kanda.XiChang, umbes Tallinna suurune linn Sichuani provintsis, on Liangshani maakonna Yi autonoomse prefektuuri pealinn. Liangshanis elab umbes 5.5 millionit inimest, kellest umbes pooled kuuluvad Yi v2hemusrahvusse. Yidel on oma kombed, keel ja isegi piktograafiline kiri. T2htsamad sildid on tavaliselt nii Hiina kui Yi karakterites ja viimased n2evad v2lja nagu tubli set-designeri looming m6nest sci-fi seriaalist.

Siia linna tulime taaskord yhele parmupillimissioonile. K6ige t2psem informatsioon Kou Xiangi (hiina parmupill) kohta, mis ma p2rast mitmeid p2ringuid sain oli, et "Go to XiChang and try your luck there"

Õnne meil õnneks on. Kohe esimesel õhtul kuulsime linna peav2ljakul suurtest kõlaritest muu seas ka parmupillimängu. Järgmisel homikul läksin samasse kohta ja jõudsin vaevalt parmupilli kotist välja võtta, kui mu ümber oli kümmekond uudishimulikku Yid. Kymmekond minutit hiljem olin juba turul, kus oli mitmeid poode, mis myysid Kou Xiangi ja umbes 15 korda odavamalt, kui n2iteks Universaal Universum Eestis.

Ostsin m6ned pillid ja jalutasin r66msalt edasi, kuni sattusin juhuslikult tunnistajaks paarile shamanistlikule seansile. Olin kyll wikipediast lugenud, et Yide religiooniks on animism, aga ei kujutanud ette, et see veel t2nap2evalgi nii elus on nende seas. Nimelt, turu yhes otsas olid umbes kymmekond n6ida end parajate vahedega päevavarjude alla yles rivistanud. Enamikel n2is p6hivahendiks olevat trumm ja s6nad, aga n2gi ka toore muna pealt ennustamist ning viina-, suitsu-, ja kaardimaagiat. Kus parajasti m6ni huvitav seanss k2is, kogunes tasapisi k6iksugu uudishimulikke, mina nende seas. Nii klient kui pealtvaatajad n2isid protsessi v2ga t6siselt v6tvat. Olen kyll alati ette kujutanud, et sellised seansid on privaatsemad, aga noh, eks Hiinas on ka hambaarstitoolid tihtipeale otse t2naval.

Ysna tore, aga natuke v2sitav on siin linnas olnud. Kuna me oleme siin linnas vist ainsad lao-aid, saame me Mariga k6vasti t2helepanu. Kui kuhugi liiga kauaks paigale j2ime, hakkas kohe tasapisi meie ymber mingi stseen tekkima.

N2iteks, l2heme parki, tuleb mingi mees ja hakkab meilt midagi p2rima. "Wo tinbudong" on meie harilik vastus. Kohe tuleb mingi teine mees, kes hakkab eelmisega t6relema, et mis sa yldse yritad siin lao-aidega r22kida. Ja niimoodi see l2heb, kuni oleme kymmekonnast kohalikust ymber piiratud ja otsustame asukohta vahetada.

V6i n2iteks, kaubamaja juurde oli yles pandud lava kus k2is mingi kummaline show. Enne kui arugi saan, olen juba laval ja m2ngin mingit hiinakeelset s6nam2ngu, millest ma midagi aru ei saa ning publik karjub mulle yhest suust vastuseid ette.

K6ige toredam oli yks koosviibimine shamaaniplatsi l2hedal. Tuleb yks suure naeratusega Yi mees ja v2ga tahab meiega suhelda. Kui nimed ja rahvus on teada ning s6nad otsas, demonstreerin (Eesti parmupillil), et ma olen parmupillim2ngija. Seepeale koguneb meie ymber umbes paarkümmend Yid. N2itan siin neile, et mul on nende Kou Xiang ka ja seepeale on k6ik v2ga r66msad. Pakun, et 2kki keegi neist tahab m2ngida, aga nad viipavad, et m2ngi ise. Alles p2rast seda, kui ma olen natuke m2ngin ja uuesti pakun, et 2kki keegi neist m2ngiks, hakkab rahvas yhele mehele peale k2ima, et m2ngi-m2ngi. L6puks ta n6ustubki m2ngima ja m2ngib p2ris h2sti minu arvates. Aga milline tagasihoidlikkus - Eestis tahab igayks (mina vist eesotsas), kes mingitki heli suudab parmupilliga tekitada, oma oskusi igal v6imalusel demonstreerida.
Uudishimulikud ja r66msad inimesed on siinkandis.

Üldiselt, vaatame juba vaikselt kodu poole. Nii palju ideid on juba tekkinud ning tahaks nende kallal juba tegutsema hakata, aga need on sellised ideed, et reisiolukorras j22b vajaka koostööhuvilisi sõpru ja k6iksugu töövahendeid.

P.S.
Oleme nyyd Guangzhous ja peatume Mari endise kursakaaslase õe juures. J2lle troopikas. See j22b meie viimaseks sihtkohaks Hiinas ning see mida ma praegu kirjutan j22b t6en2oliselt minu viimaseks sissekandeks siin blogis. Aitäh kõigile lugejatele!
P.P.S
Mulle isiklikult on t2henduslik veel see, et olen l6puks ise teinud paar bambusparmupilli ning oskan algaja tasemel teetseremooniat läbi viia.

Mari kylalistpostitus: Modellielu telgitagused

Samal ajal kui Jaan Dalis m6nusat 2raolemist naudib ja m2ega j6udu katsub, raban mina t88d ja teen endale nime modellimaailmas.

K6igest aga j2rgem88da:

Hiinasse tulles saime Silverilt yhe Kunming'is t88tava agendi, Jasmine'i, kontaktid, kes palkab igat v2rvi ja sugu inimesi k6ikm6eldavateks tegudeks. P6hiliselt siiski filmidesse extrateks, poseerima ajakirjade jaoks, isegi b2nde ja t2navakunstnikke erinevate showde tarbeks. Me v6tsime Jasmine'ga yhendust ning ytlesime, et oleme Hiinas t88tamisest huvitatud ning kas tal on meile midagi pakkuda. Tykk aega ei kippu ega k6ppu ning siis yhel p2eval saime kirja, et on
vaja tytarlast poseerimaks viis p2eva Xing Yi's autoshowl. Jaan j2i napilt-napilt ukse taha, kuna sel korral poisse ei soovitud.

Enne t88 algust pidin s6itma Dalist Kunmingi, et bossile n2idata, kas kleit n2eb mu seljas v2lja nagu kleit ning tuli v2lja, et n2eb t2itsa 6iget moodi v2lja kyll. Mina p22sesin aga lihtsalt, kuna kuulu j2rgi olla m6ned tydrukud ka poseerimisoskusi ja catwalki demonstreerinud. Ning juba 27. mai p2rastl6unal olime 10 eurooplanna-ameeriklanna ning teist sama palju kohalike neidudega teel Xing Yi'sse. Arva 2ra, kas selle 5-tunnise s6idu jooksul oli palju pissipeatusi v6i ei!

T88p2evad on isegi l6busad, aga v2ga v2sitavad. Kokku lepitud kahest t88tunnist p2evas pole muidugi haisugi, kuna need on niiv6rd osavalt terve p2eva peale 2ra jaotatud, et p6him6tteliselt peame glamuursed olema yheksast viieni.

Hommikuti on varajane 2ratus, kuna k6ik need 20 tydrukut vajavad meiki ja seonguid, seega esimesed peavad meigikunstniku k2e alla minema juba 6.30. Sinna sekka veel hommikus88k, mis koosneb tavaliselt minimuffinist ja maitsestatud piimak6rrejoogist.Yks p2ev olime toakaaslase Katjaga Venemaalt esimesed, kuid nyyd otsustasime praktiseerida teistsugust strateegiat: tuleb magada magusat
hommikuund, kuni keegi ukse taha kopsima tuleb, et minge nyyd ja saage ilusaks!

Esimene p2ev sain p2rast meiki kalliskiviimitatsioonidega maani valge kleidi, mis oli mulle natuke suur. Selle peale paluti rinnahoidja sisse sokke toppida, kuid 6nneks oli yhel tydrukul haakn6el, millega sain kleidi parajamaks teha. Samas, kes teab, v6ib-olla m6ni p2ev on ikkagi sokke vaja. Esimene p2ev kandsin siis seda meheleminekukleiti, eile ja t2na olin minikleitides, n2itasin s22rt ja olin muidu ilus.

Hommikul p2rast mukkimist ja riietumist ongi aeg poosetama minna. Kujuta ette, minibuss, ca 20 tydrukut, k6igil maani printsessikleidid yll (v6i noh on ka minisid, kuid ega nad selle p2rast v2hem glamuursed ole), kontsad jalas, kunstripsmed lau peal, mitmesentimeetripaksune meigikiht n2os, ysnagi lokkis ja uhked soengud ning k6igele lisaks veel tiaarad ja muud s2delevad kaunistused. Oh seda glamuuri! Oh seda ilu! Ma kujutan ette, et v2ljastpoolt bussi sisse vaadates paistab pilt kyll kummaline.

Kuna Xing Yi on t2is autoesindusi ja neid on t6esti v2ga palju, ma ytlen V2GA! palju, veetaksegi meid selle t6ttu minibussiga m88da autoesindusi, et rahvast kohale meelitada. Kui tead, mida modellidega autoshow endast kujutab, siis ei pea vist ytlema, modellid poosetavad nii auto k6rval kui peal, ka all, ees, sees, taga, kus iganes! Ja siis tehakse sust pilte - p6hiliselt kyll tavakodanikud oma iPhone'dega, kuid on ka v6rdlemisi palju elukutselisi fotograafe oma megaobjektiivide ja tripodidega. Mulle meeldib k6ige rohkem aga see, kui vahepeal poisid (ja ka julgemad tydrukud) tahavad koos minuga pildi peale j22da. poosetamist ja n2gude tegemist on palju.

Ainuke jama asi on, et jalad v2sivad terve p2eva kontsades olemisest ikka v2ga 2ra. Ja noh, sa pead olema ikka kuradima hea fantaasiaga, et glamuurselt auto najal piisavalt palju erinevaid poose v6tta ja t88 enda jaoks p2rast esimest p2eva huvitavaks muuta. Seda r6hutatakse meile bosside poolt ikka igal hommikul yle, et tehke, mis teete, kuid s2ra ja glamuuri peab olema!

Ahjaa, autod on v2ga ilusad ja suures valikus, alates KIAdest kuni  Lamborghinideni v2lja. Ma juba m6tlesin, et 2kki saaks palga asemel l6puks yhe auto endale valida, aga see on vist kyll soovunelm. Eile pidin n2iteks 15 minutit yhe Smartiga poseerima ning autole toetudes libises masin mu alt 2ra :D

Muide, mulle tundub, et inimesed on autoshowl pigem meie pildistamise kui autoostusoovi p2rast. N2iteks yks fotograaf v6tab oma t88d kyll eriti t6siselt, kuna hea pildi saamiseks roomab isegi p6randal ning miski teadmata asjaolu p2rast tahab ta, et me v6imalikult provokatiivseid poose v6taks. Eile p2rast t88p2eva l6ppu j2litas ta kontsakingad pl2tude vastu v2lja vahetanud modelle oma kaamera ja tehnikat t2is seljakotiga hotellini.

Esimene p2ev, kui k6igil veel enne 6htus88ki, p2rast kella viite energiat oli, l2ksime oma juba armsaks saanud minibussis kohalike vaatamisv22rsustega tutvuma. Maastik on siin lihtsalt imeilus! Kohale omasest vegetatsioonist ei saa muidugi r22kida, kuna k6ik maa on yles haritud ja seda k2sitsi, kuid seevastu on siin tohutult palju armsaid m2ekesi.Umbes selliseid nagu Taimaa l6unaranniku l2histel - kivised-k6rged muhud m6ne yksiku puu v6i rohututiga. Siin oleks keegi nagu liivavormiga neid m2gesid kohe v2ga lahkelt siia-sinna pannud. Ja siis muidugi p6lluterrassid nende ilusate m2ekeste vahel! Ja kylad orgudes-tasandikel. Lihtsalt ilus. Ja tead mis, ma t2itsa naudin seda plikade v2rki siin. P2rast nelja kuud ali baba pykstes ja pl2tudes seljakotiga m88da ilma ringi tuisates on p2ris vahva ennast vahelduseks yles lyya. Ja viis p2eva on t2pselt para kogus plikandust, et siis m6nuga kingad nurka visata ja m2kke ronida.

Jalutusk2ik

            "Do you mean that some of the people I see in the street are not really people?" I asked, truly bewildered by his statement.

            "Some of them are not," he said emphatically.

Carlos Castaneda "A Separate Reality"

Olin oma harilikul p2rastl6unasel jalutusk2igul, kui juhuslikult tuli meelde Don Juani jutt sellest, et meie hulgas elab olendeid, kes kyll n2evad v2lja nagu inimesed, aga on tegelikult p2rit vaimumaailmast.Kuna ma pean sellist juttu poeesiaks, m6tlesin, et v6iks ju nalja p2rast kujutleda, et m6ned inimesed siin t2naval on tegelikult hoopis vaimumaailma salaagendid.

Kohe esimesed olendid kellele ma silma peale panin, olid v2ga kahtlust2ratavad. Kaks meest ja naine suveniirileti juures, teesklemas, et nad on huvitatud suveniiri ostmisest, samal ajal enda ymber n2ljaselt ringi vaadates. T2pselt nagu vaimud, kes pyyavad inimese moodi k2ituda.

Ma ei olnud eriti p6hjalikult m6elnud, et mis on inimlikkuse kriteeriumid ja t6en2oliselt otsisin lihtsalt kedagi enda sarnast. Kedagi sellist ma aga ei leidnud ja seet6ttu, oma m2ngu edasi m2ngides, tekkis korraks tunne nagu jalutaksin tulnukate seas, t2iesti v66ras tsivilisatsioonis, olles ainuke esindaja oma liigist.

T6en2oliselt p6hjalikumal ja v2hem kallutatud vaatlusel oleksin enda ja nende vahel ka mingeid sarnasusi leidnud.

Yks n2ide siinse psyyhe kummalisusest:

Meie landlordil on hiinlasest pruut, keda siin majas Jane'iks kutsutakse. Armas tydruk, kes oma paradiisiaegse matsutamisega s88gi ajal ja korduvate "Oumaigodish" hyyatustega nii minu kui Mari sydamed on v6itnud.

Yhel p2eval, p2rast kuuajast siinviibimist oli siit lahkumas Brantley, 21-aastane ameeriklanna. V6rreldes hiinlastega, ysna provokatiivne tydruk - ei tegelenud nt jalakarvade eemaldamisega jne. Lahkumise hommikul hakkas Jane j2rsku talle etteheiteid tegema, sisuga, et ta on halvasti k2itunud, kuna tal on endal Ameerikas peika olemas, aga l88b siin teistele poistele kylge. Minu meelest siin ei toimunud isegi peaaegu mingit flirti. Hiljem v2itsi Jane landlordile, et too olle Jane'i eelmisel 6htul suudelnud. Landlord oli vist joonud, nii et ei m2letanud t2pselt, mispeale Jane sundis teda Brantleylt kysima, et kas nad olid suudelnud. Brantley oli siiralt yllatunud ja ytles, et midagi sellist pole olnud. J2rgmisel p2eval, kui Brantley siit yhikast juba lahkunud oli, kohtusin temaga juhuslikult t2naval ja sain teada, et Brantley oli saanud naljakalt vigases ingliskeeles (landlord on Inglismaalt p2rit) s6numi sisuga, et Tere ma olen landlord, see on mu salatelefoninumber ja nyyd me v6ime flirtida.

Eks selliseid inimesi on igas kultuuris, aga landlordi jutust ja suhtumisest antud situatsiooni v6ib v2lja lugeda, et selline k2itumine on Hiina pruutide seas t2iesti tavaline. Kui see on tavaline, siis on siin t6esti midagi kummalist 6hus. Minu meelest peegeldavad Jane teod mingit suur sisemist hirmu.

Kou Xian

Mina Hiina parmupilliga:
HIINA YOUTUBE'S

Meister ja Mari

Silver andis meile yhe agendi kontakti, kes m6nikord v2rbab v2lismaalasi modelli v6i n2itlejat88le. Neli p2eva tagasi saime s6numi, et maailm vajab Mari modelliv6imeid. Mari siis s6itis Kunmingi (ja hiljem l2heb sealt edasi Guizhousse) ning kuna meil viisad olid parajasti Xiaguanis - ehk New Dalis - pikendamisel, j2in mina siia. Samal p2eval kui Mari lahkus, laenasin telgi ja sooja magamiskoti ning l2ksin m2gedesse.

Minnes ei osanud ma enda minekule erilist t2hendust anda, aga see yksinda m2gedes olemine m6jus ikka v2ga tervendavalt. Umbes kell 8 l2ks juba pimedaks, aga mul ei tulnud und umbes 88sel kella kaheni. Esialgu hoidsid mind yleval kummalised h22led k6ikjal mu telgi ymber. Ytlesin endale kyll, et need on linnud, kes ymber ja yle mu telgi tatsavad, aga kuna olin yhikas just paar Castaneda raamatut l2bi lugenud, oli mul seal siiski l6puni v2lja veidi mystilisem m66de juures. Mingi hetk ma otsustasin, et mul ei ole tegelikult erilist p6hjust neid h22li karta. P2rast seda hakkas mul korraga tekkima k6iksugu ideid - ja mitte ainult taolisi ideid, mis tunduvad head ainult 88sel kell 1, vaid ka taolisi mis t6en2oliselt mu tulevikutegusidki m6jutavad.

Emadele-isadele vaatamiseks monteerisin yhika-arvutis v2ikse video ja laadisin selle Hiina youtube'i:
http://v.youku.com/v_show/id_XMzg4MDg3MDA4.html

(muusika by Taavi Tulev)

Muusikafestival Shuhes ja Kou Xiang

K2isime vahepeal yhikakaaslastega "kunsti- ja muusikafestivalil", Shuhe vanalinnas, Lijiangi l2hedal. Selliste s6nadega oli seda yritust reklaamitud, aga minu arvates oli seal m6nele muule asjale rohkem r6hku pandud kui kunstile v6i muusikale.
Kiivrite, kuulivestide ja relvadega politseinikud, kes blokeerisid ukse, kui saal oli pool-t2is, suvalised videoprojektsioonid esinemiste ajal, m6ned artistid, kes l2ksid lavale eputama nagu mina 16-aastasena - need v6iks ehk olla m6ned m2rks6nad, mis annavad aimu, mis selle festivali (ja v6ib-olla ka kogu Hiina kultuuri juures) m2da oli.

Siiski, n2gi seal ka nii m6ndagi huvitavat ja t2nu toredale seltskonnale oli kokkuv6tteks p2ris l6bus.

Mari n6udmisel yks foto maalilisest Shuhe vanalinnast:

Festivalilt lahkudes, et mitte liiga kaua rongijaamas passida, p6ikasime Mariga veel kord Lijiangist l2bi. Istusime pargipingile ja ma proovisin yhe oma uue parmupilli abil helisid tekitada. Eelmise postituse l6pus mainitud Ma Guo Guo'd, kes seda pilli valdab, mul leida ei 6nnestunud - kuigi leidsin yhe inimese, kes v6ib-olla mingi aja jooksul saab tema kontakti hankida. Istusin seal ja olin j6udnud vaevalt paar v6nget teha, kui yks vanemapoolne naine tuli ligi ja n2itas k2tega, et ma t6mbaksin keeli mitte enda poole vaid endast eemale. Andsin pilli tema k2tte ja ta m2ngis v2ikse lookese. Mina kuulasin, j2lgisin tema m2ngutehnikat ja filmisin natuke. Kohe tulid veel kaks naist, kes samuti oskasid m2ngida. N2itasin ja m2ngisin natuke ka oma teisi parmupille ning k6ik, kes ligiduses olid, n2isid huvitatud olevat. Aga huvitatud mitte nii nagu enamik hiinlasi, kes sellist pilli esimest korda kuuleb, vaid nende juures oli n2ha, et nad on seda pilli ka varem n2inud, aga mitte sellistes variatsioonides ja niimoodi m2ngitavat.

Nad ei n2inud tavaliste han-hiinlaste moodi v2lja ega r22kinud just kuigi ladusalt ka mandariini keelt, nagu tuli v2lja kui ma oma yhikakaaslasest hiina t6lgi abil nendega suhelda yritasin. Oletasin, et nad kuuluvad Naxi (h22ldub Nashsi) v2hemusgruppi, keda seal kandis palju elab ja kelle piktograafid isegi t2nap2eval (v6ib-olla kyll pigem turistiatraktsioonina) Lijiangi kandis kasutusel on, aga kysimusele "Nin Nashsi?" vastas yks vanem naine hoopis "Yi-su".

Hiinas on hetkel umbes 300 erinevat keelt, erinevat rahvust, kellest ainult 55 + han, on valitsuse poolt tunnustatud. M6ned nendest v2hemusrahvustest on suurema populatsiooniga kui n2iteks Eesti.

L6petuseks pilt erinevatest parmupillidest, mis mul senimaani oma Aasia-r2nnakul on 6nnestunud leida:

Yhikaelu ja t2navamuusiku leib

Elame nyyd juba kuuendat p2eva siin v2ikses yhiselamus. Peale minu ja Mari on siin veel 7 inimest, kes k6ik on p2ris lahedad. K2ib ka kylalisi.

Tavaliselt asub see maja ysna heas kohas: vanalinn j22b 1km ida poole, m2en6lv ja asustuse l6pp 1 km l22ne poole, m6nede vanemate majade k6rval on v2iksed aiamaad, v2ga maaliline. Praegu aga on toimub siin yks hullumeelne festival ja meie maja asub selle festivali sydames. Hullumeelne tundub see mulle selle p2rast, et minu meelest on see festival t2iesti talumatu ja ma ei saa aru, miks k6ik need inimesed siia tulevad. Osta saab siit muidugi k6ike: loomakorjuseid (k2rbsed peal), sex-potioneid, l6pmatus liigirohkuses kuivatatud juurikaid, arvuteid, pesupulbrit, riideid jne. Aga peale ostmise (ja r2mpstoidu s88mise) ei ole siin mitte midagi teha. Isegi syldib2ndiga lava ei ole. On aga palju lehka, palju inimesi, palju prygi ja palju myra. K6ige hullem ongi vist myra, kuna v2hemalt pooltel lettidel on oma isiklik k6lar, mida oma businessi promomiseks ka agaralt kasutatakse ja lette on siin v2hemalt tuhat, liialdamata. M6ni kasutab k6larit lihtsalt selleks, et sealt raadiot lasta, m6ni on sinna mikrofoni yhendanud. M6nel on mingisuguse andmekandja pealt umbes 5 sekundine reklaamheliklipp kordama pandud. Yks lett otse meie maja vastas on nyyd juba 6 p2eva j2rjest hommikust 6htuni yhte ja sama Hiina popplugu lasknud. Ja siin on inimesi, kes on n2htavasti kaugelt kohale s6itnud, et prygise 22rekivi peal kykitades ja kanakoiba n2rides m6nusalt aega veeta. Omamoodi rahvas ikka...

Yks rahulikumat sorti business meie festivalilt:

P2rast hommikus88ki oleme tavaliselt vanalinna p6genenud, mis selle festivalialaga v6rreldes on p2ris rahulik ja h6redalt rahvastatud koht. Vanalinnas oleme ka veidi raha teeninud. Selles on syydi yks professionaalne t2navapercussionist, kes veenis mind koos temaga m2ngima. Kogusime kiiresti uudishimuliku publiku ja muusika tuli vahepeal p2ris 2ge. Tema m2ngis v2ikeste l88kriistadega ja mina muidugi oma parmupilliga l2bi v2ikse v6imu. 45 minuti eest teenisime veidi yle 100 yuani. Leppisime kokku, et homme j2lle ja nii ta l2ks. J2rgnevatel p2evadel yhines meiega ka Mari ja yks 6htu m2ngisime yhes baaris. Oleme siin ysna populaarsed. Ja kui me p2evas tunnikese m2ngime, saame oma tagasihoidliku eelarvega isegi plussi.

T2naval m2ngimine ehk show rohujuure tasandil on mulle nii m6ndagi 6petanud. Peamiselt seda, et esinemine ei ole mingi v2ga t6sine asi.

See sama t2navapercussionist tutvustas meile ka budistliku kloostri taimetoidupuhvetit, kus me nyyd peaaegu iga p2ev oleme s88mas k2inud. V2ga maitsev toit ja 5 yuani eest v6ib syya nii palju kui k6htu mahub. Nii personal kui einestajad on v2ga s6bralikud. Oleme sealt paar uut tuttavat saanud ja iga kord ka m6ne uue hiinakeelse s6na 6ppinud. Seal k2ies j22b selline mulje, et taimetoitlased on keskmisest ilusamad ja harmoonilisemad.. lihtsalt j22b selline mulje.


Kuni Mari juuksuris k2is (mis algas sellega et tal umbes 15 minutit j2rjest juukseid kammiti), sadas 6ues vihma ja mina tegin sellise pildi:

Yks 6htu oli meie landlord kanepikypsiseid valmistanud ja meil oli kogu majarahvaga l6bus 6htu, mis l6ppes sellega, et kell kaks 88sel v6tsime igayks mingi muusikainstrumendi ja l2ksime v2lja. Myygiletid olid kiled ette t6mmanud ja siit-sealt kostis norskamist. M6ned kaugemalt tulnud inimesed magasid r2mpstoidurestoranide p6randatel. Kummaline kuidas Hiinas j22b 88sel alati h2sti vaikseks, isegi kui alles kell 10 n2ib pidu t2ies hoos olevat. Meie m2ngisime ringi ja m2ngisime pilli. Ainuke seltskond Yunnani suurimal festivalil, kes veel 2rkvel oli, m2ngis parajasti kaarte, kui meie endid yles rivistasime ja v2ikse kontserdi andsime - ja edasi l2ksime.

Yks vana naine meie naabruskonnast:

Yks p2ev, m2e jalamil p2ikest nautides leidsin oma pykste pealt sellise k6rreloomakese:

05.04.2012 - s22stmine, lepingud ja muusika

Hommikuks s88me poest ostetud kraami. L6unas88giks leiame koha, kus yks inimene saab umbes umbes 50 eurosendi eest s88nuks.

Kokkuhoid tekitab hasarti - olen seda siin ka teiste r2ndurite seas m2rganud. Tihtipeale jutu sees r22gitakse odavatest leidudest kui sportlikest saavutustest.

6htu poole l2hen vaatama maja, kuhu meile tuba pakutakse. Mari j22b hostelisse pesu pesema. T2nu kohaliku k6nekaardi soetamisele j6uangi l6puks kohale. Maja j22b vanalinnast m2en6lva poole ja tavaliselt pidavat seal ysna vaikne olema, aga praegu on festival.

Kohe sisse astudes tunnen kanepi l6hna. Marc, v2ga meeldiv noormees, see kes tervet seda maja hiinlastelt yyrib, toob lauale tee ja arbuusiviilud. R22gime natuke. Tema on tai-chi f2nn ja huvitub muusikast. Mina olen 6ppinud filmi ja m2ngin samuti muusikat.

"What kind?"
"Mostly minimal"
"You make it with the computer?"
"Neh, jew's harp."

Seepeale teen talle v2ikse parmupilliperformance'i mispeale tema m2ngib erhut... ja lausa p2ris h2sti minu meelest. N2itame vastastikku paar youtube'i videot ja kinnitame yyri- ning s6pruslepingu indiaanlaste kombel. Yks n2dal saab meile Mariga kahepeale olema umbes 16 eurot.

Vaevalt, et ma nyyd mitu n2dalat j2rjest ainult Dalis olen, aga see tuba on hea baas retkedeks ymberkaudsetele aladele. Hetkel on plaanis minna m6nda Yi ja Naxi asundusse ja 6ppida midagi kohaliku parmupillikultuuri kohta. Tean, et Yi'del on Khou Xiang (mitme lehega messingpill) ja Naxidel on teatud bambuspill. Aga Naxi'd huvitavad mind nyyd juba ka yhel teisel p6hjusel.

Nimelt, jalutame p2rast 6htus88ki Mariga vanalinnas ja satume n2gema Naxide rahvatantsu. Julgen v2ita, et k6ige lahedam rahvatants, mida ma olen kunagi n2inud ja k6ige lahedam muusika, mida Hiinas seni kuulnud. Hypnootiline, samas dynaamiline. Ei kybetki n6medust nagu enamikes rahvatantsudes. Synergiline, nakatav. Raske kirjeldada. Tegin ka video, aga l2bi proxy ei 6nnestu siin midagi youtube'i laadida.

Siin on hoopis video yhest Yi v2hemuslasest parmupillim2ngijannast, keda ma loodan Lijiangis kuidagi kohata:
http://youtu.be/zdo6moCZeSs

Dali

M6tlesin, et proovin vahelduseks logiraamatu stiilis kirjutamist.

01.04

Hommikul Kunmingi dormitorys tunnistan Marile yles, et ma 88sel suudlesin k6rval naris magavat hiinlannat. Mari v6tab uudise vastu v6rdlemisi rahulikult. Head esimest aprilli!

Olen kyll kuulnud, et kunagi ei tohi minna tagasi sinna, kus sul on olnud hea, aga kuna teistkordset Kunmingi kylastust ma ei kahetse, otsustame ka Daliga riskida.

P2rast v6rdlemisi meeldivat 5-tunnist bussis6itu j6uame 6htul 6 paiku kohale.

Dali on v2ike vanalinn, mis asub nii-8elda Uus-Dalist umbes 6 km eemal, merepinnast umbes paarituhande meetri k6rgusel, lumiste tippudega m2e jalamil. Loodus on alati jalutusk2igu kaugusel.

Enamik maju on rekonstrueeritud, m6ned on ka autentsed. Enne Olympiam2nge oli see tuntud kui hipide kogunemiskoht, nyydseks on selle avastanud Hiina siseturistid, on juurde tekkinud palju suveniiripoode ja pubisid ning enamik hipisid p6genenud.

Checkime end sisse yhte k6rvalisse kylalistemajja. Ei kusagil yhtki ingliskeelset ega isegi pinyini's kirjutatud silti. Personal ei r22gi s6nagi ingliskeelt ja koristajatydrukud regulaarselt lausa r2uskavad naerda.

L2hme v2lja 6htustama. Siinne peat2nav meenutab oma rahvarohkuse poolest suvist Viru t2navat. 6nneks on siin kyllalt ka taolisi nurgataguseid nagu alloleval pildil:

S88me 6ues ja m88da t2navat puhub nii vali tuul, et on kylm ja kergemad esemed tahavad laua pealt minema lennata. Siiski, hakkab see koht meile tasapisi aina rohkem meeldima. P2ike loojub m2e taha.

K6nnime ringi ja kohtume yhe huvitava poisiga Venezuelast ja yhe Kanada paariga. Nad on k6ik juba pikemat aega Dalis elanud, r22givad vabalt Hiina keelt ja informeerivad meid, et siin on kohe algamas Yunnani suurim festival. Nendes inimestes on midagi v2ga meeldivat. Meile pakutakse ka, et kui me siia kauemaks kavatseme j22da, v6iksime yhes majas v2ga odavalt tuba yyrida.

6htul toas samuti jahe ja alles paksu teki all saame sooja. Seda pole ammu olnud meil. 6ues puhub vali tuul ja puuj2ndrik akna taga 66tsub ja sahiseb. Ei mingeid mootoreid ega inimh22li pole kuulda. Tuul on ikka eriliselt v6imas, puhudes isegi l2bi aknapragude ja see stiihia v2ga meeldib mulle. Niimoodi teki all tuult nautides, k6ik p2eval n2htud n2od, majad, maastikud ja kuuldud h22led peas segunemas, tekib tunne nagu oleksin tegelane vanas Hiina muinasjutus ja 88sel oleks libarebaseid oodata.

02.04.2012

Mari v2idab, et ta 2rkas linnulaulu peale. Mind 2ratab kanade kaagutamine. Teen akna lahti ja 6uest tuleb tuppa veidi soemat 6hku. M2gi on samuti endiselt omal kohal.

Viimasel ajal ma teadlikult v2ldin hipi moodi v2lja n2gemist, kuna, esiteks, ma ei ole yldse kindel, kas ma olen hipi. Teiseks, kui ma ka oleksin hipi, ei tahaks ma, et inimesed sellest kohe peale vaadates aru saaksid. Niisiis, kuna Estri l6igatud kena soeng on juba v2lja kasvanud, l2hen ma juuksurisse. Salongis on k6igil uhked oranzid v6i pool-oranzid soengud. Valin kataloogist k6ige lihtsama variandi ja kuigi see v2hemalt esialgu, juuksuri kammituna, on k6ige ekstravagantsem soeng, mis mul kunagi olnud, olen ikkagi l6pptulemusega p2ris rahul. Panen ka p2ikseprillid ette ning keegi ei oska kahtlustadagi, kes ma olen. V2ga hea.

Ahjaa, Mari leidis mu peast esimese halli karva. Ma ei tea, mida sellest arvata. Asi mis mulle k6ige rohkem muret teeb on ainult see, et ma olen muretum kui k6ik teised.

6htul pakin oma parmupillid ja Kunmingist soetatud v2ikse v6imendi oma v2iksesse seljakotti, Mari v6tab oma v2rske torupilli-laadse pilli selga ja l2hme linna peale kohalikku muusikaskenesse sulanduma. K6nnime natuke, kuni kuulme yhest savikojast huvitavaid rytme. On yks tyyp jembega ja teine savikaussidega. M2ngime nendega natuke ja paar p2ris head hetke on.

03.04.2012

Laenutame jalgrattad ja s6idame natuke ringi, l6petades p6ldude vahel ratast k2ek6rval lykates ning yle veekraavide ronides. Saan t2idetud oma soovi Hiina p6llut88lisi l2hedalt n2ha. Olen ette kujutanud mingeid groteskseid figuure, aga tuleb v2lja, et t2iesti tavalised inimesed. M6nda nooremat v6ib t6en2oliselt hiljem vanalinnas n2ha ringi k2imas riietega, mis kohalike standardite j2rgi palju uhkemad kui minu omad. Samuti j2i silma, et osad t88lised t88tasid umbes sama palju, kui mina ja veel m6ned omal ajal Helme 6pilasmalevas maasikad korjates, kus mul l2ks korda kolme n2dalaga teenida 14 krooni.

6htu poole saame juhuslikult kokku m6nede inimestega eilsest ja yleeilsest ning vestluse k2igus 6pime j2lle paar Hiinakeelset s6na.

04.04

Meie kena kylalistemaja t6stab seoses festivaliga oma hinnad kahekordseks (enne oli 50 yuani tuba kahele, nyyd on 100) ja kolime v2lismaalastela orienteeritud kylalistemajasse, mis nyyd on odavam (80 yuani tuba kahele), kui meie vana koht. Kena koht, kuna seina peal on kirjas, et kui 6htul hoovis liiga loomingulised inimesed liiga l2rmakaks l2hevad, on receptionist v6imalik k6rvatroppe kysida ja toas on oma veekeedukann ning v2ike privaatterass. 

6htul tuleb meil korraga saladuslikel asjaoludel inspiratsioon ja tahmine kellegagi koos pilli m2ngida. Kahjuks oleme aga veidi hilja peale j22nud, kuna enam-v2hem 11nest on k6ikjal pidu l2bi.

Kunming

Kunming p2eval:





Kunming 88sel:





Jep, uus kaamera. Kohe hakkame Dali poole liikuma.

The Great Firewall

Nyyd kus p2ike on t6usnud, on lausa raske uskuda, et ka Kunmingis on taolisi hommikuid nagu eilne.

Myyride peal on veel maalinguid, mis on vist maalitud tollel hallil ja kylmal hommikul. Aga tundub, et keegi neid maalinguid ei vaata. Kunmingi kesklinn on kenasti planeeritud. Inimesed on ilusad ja soojad. M6ned tydrukud on eriti ilusad - ka Mari arvab nii. K6ik l22nemaailma mugavused on olemas, aga l22nemaailma inimesi linnas jalutades peaaegu ei n2egi. Kui n2iteks Taimaal pidi k6vasti vaeva n2gema, et nii-8elda p2ris Taimaad n2ha, siis siin v6ib minna p6him6tteliselt ykskk6ik kuhu ja Hiina on su ymber ning ta saab osaks sinust.

M6ned senised t2helepanekud:

*6htu algus pargis. Synkroontantsu massid tulevad hiljem, aga niisama muusikud ja soolotantsijad on juba kohal. Neil k6igil on sellised umbes 10x10cm suurused v6imendid, kuhu muusikutel on yhendatud v2ike mikrofon ja tantsijatel mingi fono. Etteasteid on v2ga erinevaid. Alates virtuoosest Hiina traditsioonilise muusika b2ndist, l6petades yhe vanat2dikesega, kes istub yksinda yhel pingil, m2ngib kassetipleieril mingeid lugusid ja laulab kaasa - loomulikult mikrofoni. Kellelgi ei olnud peaaegu yldse publikut, aga esinemismaneer umbes nagu laulaks staadionile. P2ris tore vaatepilt tegelikult.

*V6i n2iteks selline kummaline fakt: Hiina valitsus teatavasti on blokeerinud facebook'i, google'i, youtube'i ja veel mitmed saidid, aga linna k6ige populaarsema hosteli arvutinurgas on suurelt seina peal t2psed juhised, kuidas proxyt kasutada, et Suurest Tulemyyrist m88da p22seda.

*V6i n2iteks meie tehnikaotsingud. Teatavasti ei ole mul hetkel kaamerat, aga kange tahtmine on filmida ja pildistada. M6tlesin, et ostaks siis juba iPhone ja saaks ka interneti kaasa. M6tlesime, et ei tea, kas siin linnas Apple store'e ka on. Selgus, et neid on 22 tykki. Ja mitte ykski ei ole t6eline. Ukse kohal on suur Apple'i logo, kujundus on k6ik justkui 6ige, teenindajatel on Apple s2rgid seljas. Ja v6ib-olla isegi m6ni neist poodidest myyb p2ris iPhone'e, aga kunagi ei v6i teada, kas see mitte h2kitud ei ole ja j2rgmise update'iga lukku ei l2he.

Sattusime siis yhte suuremasse ostukeskusesse, tehnikaosakonda. V2ljan2gemise poolest umbes nagu Kaubamaja viies korrus, aga suurem. Vaatasin, et seal Canonid, Lumixid ja muud taolised ysna hea hinnaga myygil. Olin Canon IXUS 220 kohta h2id s6nu kuulnud ja testvideoid vaadanud ning m6tlesin, et ostan siis 2ra. Kysisin kaamerat n2ha, mis mulle ka v6imaldati. Kaamera l2ks k2ima ja tundus kohe kuidagi imelik. Kuidagi plastmassine ja logisev. Pilt oli juba display pealt v2ga kehv ja menyyd umbes sama kehvad kui minu esimesel digiseebikarbil yle kymne aasta tagasi. Ja videot sellega kohe kindlasti ei saanud teha. Seega, see ei olnud tegelikult Canon IXUS 220, vaid mingi v2ga imelik toode, mis on tehtud eesm2rgiga heausklikke ostjaid petta. V6ib-olla kunagi kui Hong Kongi satume, saan omale l6puks j2lle kaamera.

*Rahaga juhtus ka yks naljakas seik meil siin. Hakkasin eile automaadist raha v2lja v6tma ning automaat ytles, et "insufficient funds". Kuna mul esialgu ei 6nnestunud siin ID-kaardi lugejat installida, helistasin panka ja teatasin, et mind on r88vitud, kuna enda teada oli mul veel kuu aega tagasi ysna palju raha. Ja k6ik on siin Aasias ju nii odav! L6puks aga 6nnestus mul ikkagi internetipanka sisse logida ja sai selgeks, et ma lihtsalt olin k6ik laiaks l88nud.

6nneks tuleb raha alati juurde, kui on perekonnaga vedanud. Otsustasime siiski, et edaspidi proovime kahe peale umbes 200 yuaniga p2evas (sisse arvatud ka 88bimine) hakkama saada.

Hetkel j22me veel Kunmingisse.

Aidaa Laos, tere Hiina

M88dunud n2dalal, kui me veel Laoses olime, k2isime v2iksel kolmep2evasel dzunglimatkal. Esimesel 88l, kui k6ik juba magasid, aga minul und ei tulnud, kogesin midagi ilusat. P2eval ja ka 6htul oli terve dzungel v2ga l2rmakas, tsikaadid kohati ikka k6rvulukustavad, aga umbes kella kolme-nelja paiku 88sel j2id vait k6ik peale kolme linnu, kes enam-v2hem kolmnurgas ymber meie asetsesid. Ma olen ysna kindel, et see oli muusika. Kui ma seda oleksin mingisuguse lindi pealt kuulnud, oleksin ma olnud kindel, et keegi on selle komponeerinud, aint et see keegi on t6en2oliselt tulnukas, sest inimesed ei m6tle niimoodi. Ja kuna olime m2gede vahel, siis nende lindude h22led ka kajasid. Aga mitte nii h6iked kajavad, vaid nagu reverb. Umbes tund aega j2rjest h22litsesid linnud kindlas j2rjekorras, yksteist t2iendades, igayks tuues kuuldavale ainult paar tiutsu. Monotoonselt transsiv, samas liiga dynaamiline, et ma seda t2pselt kirjeldada suudaksin.

Teise 88 oma matkast veetsime yhe hilltribe'i juures. Elasid kyll nagu kiviajal, aga kuna neil neid turiste seal nii tihti k2ib, suhtuti meisse nagu klientidesse kusagil kehvas hostelis, mitte kui kylalistesse. Kes ehedamat kogemust tahab, soovitan ennast ise m6nda kylakesse satutada, nagu meie Kiu-Kachamis k2isime.

Eile varahommikul hakkasime Laosest, Luang Nam Tha'st bussiga tulema ja t2na varahommikul, natuke aega tagasi, j6udsime Kungmini.

Ytleme nii, et meie sisenemine siia riiki ei l2inud just k6ige sujuvamalt. Luang Nam Tha'st viis meid buss yle Hiina piiri (kus meid ysna p6hjalikult l2bi otsiti) Mengla'sse. Menglasse j6udnud, tahtsime saada bussijaama, et edasi s6ita Jinghongi ja sealt Kunmingi. Aga meil ei olnud yhtki Hiina yuani, rahvusvahelisi ATM'e selles linnas polnud ja pank ka millegip2rast ei tahtnud raha vahetada. K6ikjal ainult hieroglyyfid ja l2rm. Tykk aega jaurasime yhe taksojuhiga, kes oli kyll abivalmis, aga meie olukorda h2sti ei m6istnud. L6puks saime t2naval yhe tyybi k2est h2sti kehva kursiga m6ned bahtid yuanideks vahetada ning saime bussile, mis meid Jinghongi viis. Seal saime juba raha v2lja v6tta ja ostsime piletid Kunmingisse. Oli selline tavaline Hiina moodi sleeper buss: kolm kitsast narit k6rvuti, igayks suitsetab millal iganes ta soovib, kui kellelgi on kellelegi midagi 8elda - n2iteks minu k6rval lesival hiinlannal oma v2ikesele lapsele -, siis n2ib kombeks olevat seda teha v6imalikult valjusti, 88sel yhes military checkpointis tehti j2lle l2biotsimine ja dokumendikontroll jne... K6ike seda arvesse v6ttes, sai isegi p2ris h2sti magada.

Aga intensiivsed on need saabumised, mis toimuvad kylmadel hommikutel nagu t2nane. Hommikutel kus p2ike p2ris korralikult ei t6usegi. Kui yks kehvasti istuva ylikonnaga noormees oma vana motorolleri nuudlipoe ette pargib. T6en2oliselt oma vanemate ainuke laps, suured, liiga suured ootused tema 6lul. Yritab teha seda, mida temalt oodatakse. Ja k6ik on nii hall. T2nane hommik Kunmingis oli selline.

Kui ma Kunmingit esimest korda kylastaksin, uuriksin juba, et kuhu siit p6geneda, aga t6tt 8elda olen ma siin juba k2inud (4 aastat tagasi) ja sellest ajast saati olen ikka siia tagasi igatsenud. Tuleks ainult p2ike v2lja. Liiga rutakalt saatsime oma soojad riided postiga Eestisse.

Ahjaa, facebook, google ja youtube on Hiina valitsuse poolt blokeeritud. Aga ma varsti v6ib-olla saan l2bi proxy ikkagi ligi neile.

The Quest for Holy Parmupill

Mulle oli oma v2ike seikluskindel kaamera oma toredate pildikeste ja videotega liiga palju meeldima hakanud. Seega, kui ma ta tunniks ajaks internetikohvikusse unustasin, ta kadus. V6i kadus ta hoopis, kuna olin just minemas kohta, kus v2ga oleks tahtnud pildistada ja filmida?

Mulle meeldivad parmupillid, nii et olen neid ikka otsinud selle reisi jooksul. Indiast leidsin vaid roostetanud suveniirpille. Taimaalt, t2nu v2iksele uurimist88le ja heale 6nnele, 6nnestus mul saada m6ned ysna haruldased ja laheda k6laga hmongi ja yao m2gih6imude bambusparmupillid.

Juba enne Laosesse tulekut, olin ma n2inud yht youtube videot, kus v2idetavalt m2ngiti Laose parmupilli. Kirjutasin siis video omanikule, tema omakorda kirjutas inimesele, kellelt ta selle pilli sai ning viimane, natuke k6hklevalt, informeeris mind, et Luang Prabangi ja Vang Viengi vahel on v2ike kyla, mille nimi h22ldub umbes nagu "Kyo-ka-jam". Google mapsi abil leidsin oletatava kyla yles. Kylas tuli otsida hmonge ja kysida parmupilli kohta.

Otsustasime h22letada. Ysna pea peatus yks tumedate klaasidega auto, mis selgus, et oli valgeid, enam-v2hem eelmine p2ev lennukilt tulnud turiste t2is ning kysiti raha. Kuna aga juht meie kylakest teadis (poole tee peal tema sihtpunkti) ja 60000 kippi ei tundunud eriti suur summa, l2ksime peale.

P2rast kaht ja poolt tundi iiveldamaajavat s6itu pandi meid l6puks tee 22rde maha. Seal samas oligi kyla. Tee22rsed majad olid yhekordsed ja enamasti vist ka yhetoalised. Tehtud ilustusteta, tumedatest laudadest, v2heste akendega, h2marad. M6nedes v6is n2ha inimesi pikutamas ja oli suitsusauna l6hna. Sama l6hn kattis tegelikult tervet kyla ja m6jus mulle kuidagi nostalgiliselt, tuletades lapsep6lvest meelde, kuidas meie pere laup2eviti Kytil saunas k2is. See l6hn tuli ymberkaudsetest m2gedest, kus alep6llunduse jaoks lapikesi p6letati ja ka kodadest, mis olidki suitsutare tyypi, nagu koduloo 6pikus.

Ka noored tydrukud, kes tee 22res puuvilju myysid l6hnasid meeldivalt suitsu ja pesuvahendita pestud riiete j2rele. Parmupillist nad kyll midagi ei teadnud, aga oskasid meid hmongide poole suunata. Kohe kui tee22rsete laudmajade fassaadist m88dusime, oli v2ga national geographic tunne.

Nagu SG-1 l2bi t2hev2rava astudes sattusime bambusonnide kylasse. Kaevu juures naised pesid ennast. Lapsed jooksid ja m2ngisid. Hyttide vahel, kynklikul maastikul looklesid k6vakstallutud mullaga rajad. Lapsed aina hyydsid "Sabadii" ja meie vastasime. M6ned vanemad tulid oma sylelastega hyttidest v2lja ja tahtes oma lastele once-in-a-lifetime kogemust pakkuda, 2rgitasid neid meile lehvitama ja sabadii hyydma, aga enamik sylelapsi olid vait ja lihtsalt vaatasid meid l2bi oma suurte mustade pupillide. Enamik naisi kandis v2hemalt poolest kehast rahvariideid. Meestel oli seljas, mis juhtus, aga yhtseks tegi stiili see, et k6ik riided olid kantud yle kantuse piiri.

Teretasime yht teismelist, piimavuntside, l6hkiste kiledresside ja suure matcheetega poissi ja n2itasime talle vietnami dan moid, mis peaks siin valmistatavatele ysna sarnane olema. Esialgu ta lihtsalt naeratas ja kehitas 6lgu, aga kimbatuses tegime veel m6ned v2ga umbm22rased kehakeelsed liigutused, millest me ise ka aru ei saanud, mispeale ta viipas, et me talle j2rgneksime.

Meid viidi yhe onni juurde. "Sabadii", hyydsime ja piilusime sisse. Yks suur tuba, k6vakstallutud muld-savi p6rand, m6ned madalad toolid siin-seal, madratsid seina 22res ja yks tumedast puidust kummut ning riiul, milliseid vabalt v6iks leida m6nest vanast Eesti talumajast. Onnist tuli v2lja nooremapoolne mees. N2itasin talle oma pilli. Uuris seda. Proovisime kysida, et kas ta teeb ka selliseid, aga tulemusteta. M2ngisin natukene, mispeale ta t6i hytist paar madalat tooli ja palus hyti ette varikatuse alla, kividega ringikujuliselt ymbritsetud l6kkeaseme k6rvale istet v6tta. Siis t6i toast yhe karbi ja ladus oma pillid v2lja. P2ris lahedad. Parimad messingist lammelofon-parmupillid, mida olen m2nginud. N2ppisin neid seal m6nda aega ja meie ymber kogunesid m6ned kylaelanikud, peamiselt lapsed. Tundus, et neile meeldis, kuidas ma m2ngisin. Teadsin, et hmongidel peaks olema traditsioon l2bi parmupilli r22kida. Ytlesin l2bi parmupilli "Sabadii", mispeale m6ned lapsed natuke eemale jooksid. Keegi ei teinud katsetki meile midagi myya. Tahtsime v6imalikult viisakalt ja elegantselt uurida, et kas neid pille on v6imalik ka osta, aga guidebooki juures olev s6nastik pakkus ainult "How much?". Seepeale kylamehed arutasid tykk aega omavahel. Hakkasin juba k6hklema, kas olin 6ige kysimuse kysinud. L6puks l2ks pillimeister t2htsalt sisse, t6i kalkulaatori ja toksis sisse ysna v2ikse numbri. Hind mida ma hea meelega maksan, kui tean, et raha l2heb otse meistrile. Ostsin 15 tykki.

Millegip2rast hmongid mulle v2ga meeldivad. Midagi v2ga tuttavlikku on nende k2itumises, kodudes ja rahvariidemustrites. Yks hmong, kelle k2est ma Marile Chiang Mais yhe jaki ostsin, kuuldes, et me oleme eestlased, r22kis, et on selline lugu, et saamid r2ndasid kunagi l6unasse ja segunesid seal hmongidega ning kuni t2nase p2evani synnib hmongidel aegajalt ebahariliku nahav2rvi ja n2okujuga lapsi, nii et mehed naisi truudusetuses kahtlustavad.

J2rgmisel p2eval, ehk t2na, kirjutamise p2eval, h22letasime sealt tagasi. Seekord sattusime v2ikse veoauto peale koos kastit2ie laolastega. V2rske 6hk vastu n2gu puhumas, aeglasem k2ik ja aeg-ajalt peatused, et kedagi peale v6tta - palju m6nusam viis reisimiseks, kui v2ikeses konditsioneeritud bussis halva muusika saatel. Siiski, natuke ajas see s6it iiveldama nii meid kui ka kohalikke, kes aegajalt yle 22re sylitasid. Kuigi hiljem hakkasime kahtlustama, et sylitamine ei pruukinud olla iivelduse p2rast, kui n2gime yht eidekest p6ske pistmas viite erinevat sorti ainet: beetlip2hklid, mingi valge pulber mille ta v2rskete roheliste lehtede vahele pani, midagi tubakasarnast, loorberilehe sarnane kuivatatud leht, millest ta s6i pool. K6ik olid eraldi kotikestes ja karbikestes. P2rast oli tal valmis ka kilekott, kuhu ta oma l8ga sylitas ning viskas siis koti osavalt minu ja Mari vahelt l2bi, tee22rde maha.

Nyyd plaanime p6hja poole trekkima minna.

P.S.
Ilma kaamerata on veidi rahulikum. Kui kaamera oli taskus, m6tlesin liiga palju sellele, kuidas j22dvustada ja teistele n2idata, samas, kui foto pealt nagunii k6ik n2ha ei j22.

Laos

Taimaal sai veel yhtteist tehtud, kuni tundsime, et oleme end Taimaa jaoks ammendanud ja asusime Laose poole teele. Kuna p2ev varem j6in ma end (muide esimest korda selle reisi jooksul) purju, kujunes s6it Laose piirile kannatusterohkeks ja v6ttis yhe p2eva asemel kaks p2eva.

Yletasime Chiang Khongist Mekongi j6e, vormistasime Laose piiril Visa-on-arrivali ja j2tsime Taimaa oma kiiluvette, asudes pika puust paadiga Luang Prabangi poole teele. Seltskonnaks peamiselt valged, aga ka m6ned kylainimesed, kes kaldalt lehvitamise peale yles korjati.

Vaadates neid inimesi seal paadis ja iseennast ja siis neid bambusonnides elavaid kylainimesi j6ekaldal ja neid kes peale tulid - tal on oma parimad riided seljas, pool kyla vaikides teda saatma tulnud, tal on missioon - ja v2ikseid lapsi, kes oma m2ngu korraks katki j2tsid, et kogu oma sydamesoojusega m88duvale paatkonnale lehvitada, vaadates neid tekkis tundeid.

Tundus, et enamik inimesi seal paadis, ka mina ja Mari muidugi, olid tulnud ootustega, et sellest tuleb eriti tore paadis6it, kus saab tuttavaks igasuguste huvitavate, ilusate ja karismaatiliste inimestega, kes kindlasti ise kohe tulevad meiega r22kima. Nyyd aga istusime k6ik seal vaikselt oma kohtadel, lugedes raamatuid, kuulates muusikat v6i kuidagi teisiti v2lja n2idates, et mul on yksi v2ga hea ja ma m6tlesin korraks, et nojah, j2llegi on k6ik t2iesti tavalised, sama igavad kui mina.

Siis aga, kuna me Mariga ei olnud eriti rahul oma kohtadega otse mootori k6rval, l2ksime ahtrisse, kus istusid kolm saksa tydrukut. Nad lugesid raamatuid. L2ksime sinna ja teretasime ning nemad teretasid vastu - tagasihoidlikult, aga r66msalt. Neid r66mustas see, et keegi nende juurde tuli ning mind r66mustas, et keegi minu p2rast r66mustas ning see oli suurep2rane. Seda vist enamik backpackereid siin otsibki. Midagi sarnast toimus kogu paatkonnaga, v2lja arvatud need kellel lihtsalt eriti 6nne ei olnud. Meie 6nn aga on viimasel ajal suurep2rane.

V6ibolla on meil hea 6nn, kuna me hakkame tasapisi aru saama, et ka see tyyp, kes t2naval meile oma suveniiripoe flaierit yritab pakkuda, tahab tegelikult 6nnelik olla. Piinlik on m6elda, kuidas Taimaale saabudes me tuimalt v6i isegi kerge vihaga ignoreerisime k6iki, kes meile midagi pakkuda tahtsid. Sest naeratada v6ib ju ikka - mis see mulle maksab, et inimest inimesena n2ha? Pakkujatyypidega l66pimine on meil juba p2ris toredaks meelelahutuseks kujunemas.

Kella kuue paiku 6htul kinnitas paat otsad Pakbengis - v2ike j6er2ndurite majutamisele spetsialiseerunud kylake. S6ime 6htust, t6usis tuul, l6i 2ikest, lehti lendas, hakkas vihma sadama ning elekter kadus.

J2rgmisel p2eval j2tkus s6it veel yheksa tundi ja oli p2ris muinasjutuline n2ha k6iki neid bambushytikylasid ja inimesi. Nad n2ivad end nii h2sti tundvat ja on v2ga ilusad. Nyyd, Luang Prabangi esmamulje j2rgi v6iks 8elda, et yleyldse on laolased, eriti naised ja lapsed, p2ris ilusad.



6htul kuue paiku j6udsime Luang Prabangi. Teadsin, et Luang Prabang oli kunagise Tai kuningriigi pealinn ja yldse yks t2htis linn ning oletasin, et juba tykk aega enne linna hakkame j6es n2gema ohtralt prygi ja kaldal t88stust, aga yhel hetkel paat lihtsalt peatus yhe suure marmorist trepi ees j6ekaldal ja olimegi kesklinnas.

6nn on meil t6esti hea. V6imalik, et lihtsalt meie nautimisv6ime on kasvanud, aga tundub, et kogu selle reisi jooksul oleme sattunud j2rjest toredamatesse kohtadesse. Juba Taimaa meeldis meile v2ga, aga Laos tundub praegu veel s6bralikum, rohelisem ja odavam. Ja metsikum.

Vigastena Pais

Neli p2eva tagasi rentisime Chiang Maist motorbike'i, j2tsime oma suured seljakotid guesthouse'i hoiule, v6ttes kaasa ainult 10-liitrise koti k6ige vajalikumaga, ja asusime Pai poole teele.

Pai on hetkel, v2ga populaarne, v6iks vist 8elda, et yks backpackerite meccadest. Pai on umbes Viljandi suurune linn Chiang Maist 110 km kaugusel, aga m2gise ja k22nulise tee t6ttu v6tab siia j6udmine aega umbes 4-5 tundi. Ja seegi tee sai oma praeguse kuju alles kymmekond aastat tagasi. Ymber linna, kohati linna sissegi sulandudes, elab kolm erinevat m2gih6imu.

J6uame l2rmakast linnast v2lja. Oleme juba paar tundi m6nusalt l2bi looduse loogelnud, tee peal ainult paar v2ikest kyla. Poole tee peal p6ikame sillutatud teelt k6rvale, et kohalikku kuumaveegeisrit vaatama minna. On p2ris kena, kuigi eriti k6rgele ei purska. S6idame siis m88da kruusateed tagasi peatee poole ning meil m6lemal on v2ga hea olla - polegi nagu yhtki muret maailmas. Tuleme parasjagu yhest m2est alla ja kiirus l2heb veidi suureks, nii et vajutan 6rnalt pidurit ning isegi enne, kui kogu elu j6uab silme eest l2bi k2ia, oleme rattaga kylili kruusa peal ning k6ik on v2ga imelik.

Mu pluus ja pyksid on l6hki k2risenud, Mari sikutab oma jalga ratta alt 2ra. Ratas veel paar hetke podiseb ja sureb siis v2lja. Ei j6ua t2pselt aru saada, mis kohad on katki ja mis terved, aga verd on igal pool. Altpoolt tuleb yks maastur ja j22b meie juures seisma. T6usen pysti, et neile midagi seletama hakata, aga pea k2ib nii hullult ringi, et sunnib mind teepervele, mulla sisse, pikali heitma. Hea, et meil kiivrid peas olid. M6ned kilomeetrid edasi, samas suunas kuhu autogi oli minemas, on yks Tourist Service Center. Mulle tundub k6ige loogilisem, et meid v6etakse auto peale ning s6idutatakse sinna ning yks autosolijatest j2rgneb meile meie motorbike'il aga kohalikel on vist teised plaanid. Nad annavad meile hoopis vett ja kysivad, et can you drive. "No, not right now", vastan. Olen endiselt pikali, autoga tyybid leiavad ratta pealt rendifirma numbri ja hakkavad seda juba mobiili toksima. M6istan meie perspektiivi ja olengi juba pysti ning ytlen v6imalikult r66msalt "I can drive". Uimerdame Mariga ratta peale ja s6idame ise m6nda maad tagasi, kus meile antakse joodi ja kaks patja, et m6nda aega maas lebada. Esialgu kaalume varianti, et 88seks sinna samma j22da, aga tunnikese p2rast otsustame siiski edasi s6ita.

Nyyd oleme juba neljandat p2eva Pais ja paraneme. Maril on p6lv paistes ja minul selg p6rutada saanud, aga ylej22nud vigastused on ainult pindmised. K2isime ka kohalikus haiglas, kus p2rast kolme tundi ootamist tehti r8ntgenpilt ning sai selgeks, et midagi katki ei ole.

Yldiselt on siin linnakeses p2ris m6nus atmosf22r. Nii kohalikud kui r2ndurid tunduvad justkui ilusamad kui mujal ning saavad omavahel suhteliselt h2sti l2bi. Just 2sja oli tore seik. Veeresime vaikselt motorbike'il m88da linna 22realasid, kus h6imurahvad ja linnainimesed l6imuvad. N2gime yhe ukse peal rippumas kummalisi keelpille. L2ksime uudistama, mispeale yks s6bralik vanem taimaalane tuli ukse peale ja tutvustas meile mingi kummalise m2rgisysteemi abil neid pille. Mina siis tutvustasin talle j2llegi parmupilli m6ningaid nyansse. Seepeale kutsuti meid tuppa ja pandi laua taha istuma. Proovisin natuke ka kohalikku pilli m2ngida ja m2ngisin ka veel veidi parmupilli ja kogusin seal majas endale f2nne - v2hemalt pererahva s6bralikkus pani end niimoodi tundma.

Oma seisundi t6ttu me siiski eriti ringi ei liigu, aga v6ib-olla n6nda rahulikult n2ebki rohkem?

Homme-ylehomme s6idame tagasi Chiang Maisse, v6tame oma Hiina viisad ja m6tleme, kustkaudu Laosesse siseneda. Mind millegip2rast juba kohutavalt t6mbab sinnapoole.

Chiang Mai, Level 3

Chiang Mai, Level 3
Eile oli meil yks huvitav seik.

Kui olla juba pikemat aega r2ndurielu elanud, v2sib sellest 2ra ja tahaks vahepeal ka normaalset elu elada ja teha asju, mida r2ndurid tavaliselt ei tee - n2iteks, k2ia multiplex kinos filmi vaatamas.

Juba kassade juures v6tab meid vastu maitsekalt valitud ambientne muusika, punased vaibad ja sametised pingid j2medate sammaste ymber. Teenindajad on viisakad ja v2ljapeetud k2itumisega, riietatud minu meelest ysna pidulikult. Ka teised kinokylastajaid (n2eme peale enda aint m6nda paarikest) k2ituvad ja on riides umbes nii nagu Eestis ollakse teatris. Kinosaal on samuti ilus ja puhas. Veidi S6pruse moodi, aga korralikum ja uhkemalt kaunistatud.

Saalis on peale meie veel umbes 5 inimest. K6ik istuvad v2ga vaikselt, aint mingit sosinat on kosta vahepeal. Ekraanil jooksevad treilerid ja reklaamid - k6ik filmilindilt. Siis ilmub mingi tekst (ingliskeelsetest s6nadest loen v2lja "Ministry of energy" ja "His majesty...") ja kuninga pilt, hakkab k6lama lastelaululiku seadega lauluke ja jooksevad kaadrid t88stushoonetest ja maastikust. Meie selja tagant koputatakse Marile n2rviliselt 6lale "Stand-up!". Meist eespool ei istu kedagi, nii et alles nyyd m2rkame, et ylej22nud 5 inimest saalis seisavad juba pysti. Lastelauluke kogub hoogu, muutub suureks ja paatoslikuks, ekraanile ilmuvad j2rjest kaadrid v2ga innustunud ilmega erinevatest inimestest hymni laulmas. Pilte tuleb aina juurde, kuni l6puks k6ik sulab kuldseks v2rviks ja seej2rel Tai riigilipuks. Ning h6redalt asustatud kinosaal seisab ustavalt. Kummaline, veidi dystoopiline, samas l6bus kogemus.

P2ikeseloojangul m2ngitava hymni seisakuid rongi- ja bussijaamas olime juba varemgi kogenud. Flash mobi moodi asi - mis iganes kellelgi parasjagu k2sil on, hymni aeg t6useb terve terminal pysti ja k6ndijad j22vad seisma. Seekordne laul, v2hemalt selle algus k6las aga teisiti. V6ib-olla on neil mitu t2htsat laulu? V6i k6lab riiklikes asutustes mingisugune lyhendatud variant?

Tulime Mariga Ko-Pha-Nganilt otse P6hja-Taimaale, Chiang Mai'sse. Guidebook ytleb selle linna kohta, et sel on k6ik Bangkoki eelised, aga on v2hem puudusi - selgem 6hk ning rahulikum atmosf22r. Umbes nii ongi. 88bime nyyd ylikorralikus guesthousis (iga 6htu, kui linnast tuleme, on voodi tehtud ja asjad korda pandud toas) ja kulutame raha hea toidu ning kaunite r6ivaste peale, mida siin on rohkesti. Enam-v2hem k6ik riided, millega Eestist sai tuldud, on praeguseks kergemate, 6hemate ja ilusamate vastu v2lja vahetatud. Yhe 7-kilose paki saatsime koju juba Bangkokist, teine sama suur l2heb varsti teele siit.

Andsime oma passid Hiina viisa jaoks saatkonda. Yhtlasi olen kogunud v22rtuslikku informatsiooni parmupillitraditsiooniga m2gih6imude kohta ning t6en2oliselt 6nnestub mul varsti ka m6ned kohalikud pillid omandada.

Mul on tunne, et kusagil on mingi saladus ning et seda tegelikult ikkagi ei ole olemas

See tunne tekkis yhel hetkel, m88dunud 88l, kui kogesin, kuidas yks Ko-Pha-Ngani poiss poiss paadile gaasi andis.

Nagu juba mainitud, on 88. 2rkame Mariga yles ja asume teele. Meile on r22gitud, et tuleb mingi t2htis kogunemine. Midagi sellist, kus on oodata t6elisi imesid.

L2bi dzungli on v2ga lahe minna. V2ga ilus. Siinseal lendab helendavaid mardikaid, kes omi ilusaid asju ajavad, samal ajal pidevalt m88duvale inimesele meelde tuletades, et on igal pool on ikka midagi v2ga v6imsat. Meile muidugi on see sel hetkel juba niigi selge, kuna kogu troopiline rohelus moodustab kauneid, selgeid mustreid. Neid mustreid, mis l2hevad l6pmatutesse geniaalsetesse peensustesse ja tuletavad mulle meelde, mis on armastus ning panevad endalt kysima, et kas ma ikka olen seda alati teadnud ja panevad m6tlema, et mis on ikkagi tegelikult lahe.

J6uame m2en6lvale ja alt orust on juba kosta ysna paljulubav pulss. All orus, ookeanis paarsada meetrit, ongi Guy's bar, kuhu me oleme teel. M88da kaljusid laskub mugav trepp, laternad valgustavad. N2eme paate saabumas ning inimesi pulsi poole kulgemas. Tundub, et seekordne Guy's bari kogunemine on palju suurem, kui m88dundn2dalane. Kuulu j2rgi on yhel legendaarel DJ'l (David) seal t2na synnip2ev. J6uame rannale. On t6us. Piki lyhikest rannariba 66tsuvad ookeanilainetel kymmekond suurte diiselp2ramootoritega longboati. Laternad ahtris panevad vee helendama. M6ned juhid istuvad oma paatides, minekuvalmis. Teised istuvad palmide vahele t6mmatud v6rkkiikedes, ajavad omadega juttu v6i l66bivad l66pivatele venelastele vastu. "Taxi-boat?", kostab harjunud maneeriga hyye. "No", on meie vastus.

L2heme pulsi suunas. Laternaid vahepeal ei ole ning maa ning kohati ka 6hk on t2is mustreid. Veidi kummaline on nende peale astuda. Siinseal on veel inimesi, rahulikult, kiirustamata meiega yhes suunas minemas. Riietatud kummalistesse riietesse. Kellel suled peas, kellel nahkkott kintsu kylge kinnitatud, kellel minule tundmatutes m2rgisysteemides tatoveeringud keha katmas. "H6imlased", m6tlen. Varsti tuleb v2lja, et nad ongi h6imlased. Ning et me oleme tulnud mingisugusele ylemaailmsele h6imlaste kogunemisele. Ja et - tahame me seda v6i ei taha - meie Mariga oleme ka h6imlased.

J6uame Guy's bari. Muusika on v2ga m6nus. P6hjaks on t6en2oliselt peamiselt analoogsyntidega genereeritud orgaaniline pulss. Tekib tunne, et see muusika on nagu mingi bioloogiline masinav2rk, mis t88tab v2ga h2sti. Silma j2rgi umbes 200-300 inimest. K6igil salajane v6i v2hemsalajane soov suhelda, mitte olla yksik. Ning muusika annabki neile selle v6imaluse, l2bi tantsu.

Istume Mariga yhele kivirahnule, et veidi j2lgida. Meie juurde tuleb Guy, koha omanik, vaatab oma intelligentsete silmadega meile otsa ja kysib oma Taip2rase aktsendiga: "What do you need? MDMA? What do you need?" - "Nothing", on meie vastus. Guy naerab, m6istab meid ja meil on teineteisem6istmise hetk. Yks esimesi, mis mul siin kohalike inimestega on olnud.

Kuna kell on veel v2he, pole alkoholijoojad veel minema l2inud ning suitsetavad ja haisevad. Peamiselt on nendeks glamuurselt riides venelased, t6en2oliselt Hat Rinilt otse siia s6itnud, 6llepudelit v2hepeal k2est panemata. Hais h2irib Marit, nii et l2heme alla rannale.

K6ige hullem asi maailmas on, kui inimesed on tulnud mingite ootustega ja siis 2ra minnes proovivad v2lja m6elda, kuidas 8elda, et jah ootused olid 6iged. Aga 6nneks seda oli seal suhtelised v2he. Ja hiljem, umbes 5 paiku oli seda seal veel v2hem - v2ga synergiline atmosf22r. Aga enne hiljemat l2ksime Mariga rannale ja j2lgisime paate mustendavatel, kohati laternavarjus helendavatel laintel 66tsumas. Ahter ranna poole ja ankur meres. Aeg-ajalt m6ned inimesed tulid juurde, l2ksid 2ra. Peas oli endiselt kysimus, et mis on siis lahe.

Sest yhest kyljest, see mis n2iteks seal kogunemisel toimub on v2ga lahe. Samas, m6ned osav6tjad on kuidagi imelikult riides. N2iteks v2ga paljud kannavad seal selliseid ajaloolise h6nguga riideid (neo-tribal on vist selle stiili nimi) ja on n2ha, et nad on sellega palju vaeva n2inud ja see on nende arvates saanud suureks osaks sellest kes nad enda arvates on ja see tundub mulle j2llegi veidi klammerdumismaiguline. Samas, need neo-tribalistid peavad end yldiselt paremini ylal kui glam-tyybid. Mis paneb mind korraks m6tlema, et 2kki s22rasel riietumisstiilil on ikkagi rohkem pluss- kui miinuskylgi.

Siis aga n2en, kuidas teismeline (nagu nad enamus) taxi-boat'i juht, oma suurele v6imsa diiselp2ramootoriga paadile h22led sisse paneb, kaldast eemaldub, yksinda yle tumeda laineharja veel tumedama 8ise ookeani poole s6idab ja korraks, puhtalt iseenda l6bu p2rast, gaasi p6hja vajutab. See on 2ge.

P.S.

P2rast meie 8iseid seiklusi dzunglis on mul nyyd olnud aega elu yle j2relem6tlemiseks.

Armastus on ikka k6ige v6imsam j6ud maailmas. Armastus suudab h2vitada k6ik, mida ei ole olemas. Selles teadmises elatud p2ev on olnud v2ga ilus minu jaoks. Mind joovastab, kui ma n2en inimest, kes on 6nnelik. Eriti, kui mina v6in sellele 6nnele mingilgi m22ral kaasa aidata. See kehtib muidugi ka iga m88duja kohta, kellega vahetatud "Hello" osutub millekski enamaks, kui t2ielik m6ttetus, aga k6ige rohkem sytitab mind ikkagi Mari. Ja ma tunnen seda lausa fyysiliselt, kuidas me yheskoos loome energiat. N2iteks nii nagu me paar tundi tagasi tegime tantsup6randal, oma kodubaaris, Eden'is.

Tantsimine ei olegi nii keeruline, kui ma varem arvasin. Peamine on lihtsalt see, et endal huvitav oleks ja midagi ei teeskleks.

P.P.S.

Paar s6na ka selle koha kohta, kus me Mariga viimased 4 p2eva oleme bungalow'd (v2ga odava hinnaga) rentinud. Guy's Barist 10 minuti jalutusk2igu kaugusel, saare selles osas, kuhu saamiseks on vaja v6tta taxi-boat ja kus ei ole 7/11 poodi, asub Eden's Garden ja see on yks lahedamaid kohti, kus ma olen olnud. Mulle meeldib, et siin - samuti nagu Guy's baris - on k6ik v2ga orgaaniliselt funktsionaalne. Ei ole ylearuseid asju ja vajalikud asjad on ilusad ning lihtsasti k2ttesaadavad. K6ige peale n2ib olevat m6eldud.

Koha omanik on ka p2ris lahe tyyp, Peter. Mittekohalik. Naudib oma t88d. N2iteks eilne hommik. Lamame Mariga mattidel ja ootame oma maitsvat hommikus88ki, kui oma bungalowst tuleb r2pases maikas ja lyhikestes pykstes sassis juustega tyyp otse saali, teeb paar tantsusammu, teretab meid ja tantsiskleb yhe uuema, endast t6en2oliselt ysna heal arvamusel oleva neiu poole ning hakkab talle naljatades kylge l88ma. Esialgu neiu t6rjub teda, aga kuna ta on naljakas, hakkab l6puks sulama. Siis aga kysib Peter: "Maybe I can get you something to eat, drink?" Ja tundub, et tal on t6esti reaalne soov inimesi aidata. Samuti on ta oma Taimaalastest personali h2sti v2lja 6petanud - v6i on nad lihtsalt 6ppinud teda vaadates. Toredad, s6bralikud inimesed. Isegi umbes 12-aastane n6udepesija-abit88de tegija tydruk, maja taga kraanikausi juures, kui muusika heaks l2heb, tantsib omaette, veidi arglikult, arvates vist, et keegi teda ei j2lgi. Aga mina j2lgisin.

Nyyd oleme natuke veel siin, kogume energiat. Siis on vaja minna ja Marile yks hea instrument otsida, et saaksime koos muusikat teha.

Guy's Bar

Oleme endiselt ja 6nnelikult Ko Pha-Nganil.

Juhuslikult, facebookis yhe s6braga kirjutades, sain teada, et yks tema s6ber ja yhtlasi minu tuttav viibib samuti Ko Pha-Nganil. Saime siis temaga yks p2ev Ban Tai 7/11 ees kokku ja tema, kui siin saarel juba neljandat korda viibija, jagas meile k6iksugu head informatsiooni. Esiteks, Full Moon party ei ole juba ammu see, mis ta kunagi oli, vaid on muutunud yheks metsikuks l2buks, kus bucketitega (farangide rahvusjook - v2ike 2mbrike, mis sisaldab alkoholi, j22d ja kaks-kolm k6rt) tyybid ringi kakerdavad ja k6ik kuidagi veidi v2sinud on. Teiseks, saare k6ige lahedamad peod toimuvad nyyd juba m6nda aega yhel raskesti ligip22setaval rannal, kohas nimega Guy's Bar. Pidu algab umbes kesk88 paiku, l2heb k2ima kella kahest ja k6ige lahedamad inimesed saabuvad kell neli. Head maitset n2itab, kui tarbida MDMA'd, aga yldiselt saab sealt baarist igasuguseid asju osta. Ja j2rgmine pidu toimub see reede. Leppisime siis kokku, et kohtume kell 4 Haad Rini rannal, kust hangime paaditakso saarele.

Oleme siis seal enda bungalow's, Oskar ja Mari juba magavad, kui umbes kella kahe paiku hakkab sadama paksu troopilist vihma. Tykk aega kaalunud, kuidas seda olukorda lahendada, kuna mobiilid ei t88ta, otsustasin, kui vihm v2ikse pausi tegi, s6ita meie harija juurde ja uurida, et kas minek on ikka j6us.

Kusjuures, v2ike k6rvalep6ige, ma s6itsin sinna mootorattaga. Yleeile vahetasime oma rolleri manuaalkastiga mootoratta vastu, kuna mulle tundus hea m6te mootorattaga s6itmine 2ra 6ppida. Maril on see juba ysna selge, nii et ta n2itas mulle natuke ette ja s6it l2ks lahti. Millegip2rast proovisin umbes 40-kraadise kaldega m2est kolmanda k2iguga yles s6ita. M2e peal sain aru, et see ei 6nnestu ja m6tlesin, et panen esimese k2igu. Seepeale t6usis mootoratta nina yles, keeras ennast teistpidi, Mari hyppas maha, mootoratas hakkas alla libisema ja mina suht abitult yritasin seda takistada, pidur ei aidanud. Kukkusin rattaga kylili ja 6nneks enam edasi ei veerenud. Ratas eriti viga ei saanud ja mul on ka ainult m6ned marrastused siinseal. Minu esimene mootorattaavarii on tehtud! Ega ta muidugi mingi super-vaatem2nguline show ei olnud, pigem selline ysna hale kylilivajumine. Igatahes, 88sel kella kolmeks oli mul s6it juba ysna selge ja nii ma siis 88sel s6itsin, vihm sabistamas, mootor meeldivalt myrisemas ja aeg-ajalt k6uek2rgatused seda suhtelist vaikust v6imendamas.

Leppisime residendiga kokku, et enne vihma l6ppemist ikkagi peole minema ei hakka. S6itsin siis tagasi oma bungalow'sse ja yritasin veidi magada, nentides et kyllap seekord j22b see pidu 2ra. Umbes kuue paiku hommikul oli meil aga r66mus tyyp ukse taga ja selgus, et on pittu minek. Vihm oli umbes pool tundi tagasi j2rgi j22nud. S6itsime siis neljakesi inimtyhjale Haad Rinile, seisime yhe paadi k6rvale - kohe ilmus omanik v2lja -, leppisime hinnas kokku ja meid s6idutati m6lemast kyljest kaljudega ymbritsetud rannale saare idakyljel.

Yldiselt ma ei ole yldse kindel, kas k6ik inimesed peaksid kogu aeg MDMA'd tarbima, aga mulle tundus, et minna Guy's Bari ja seda mitte teha, on umbes sama, mis kylastada Eestit ja mitte proovida kartulit ning kapsast. Lahustasin siis roosa pulbrikese (roosa, kuna see oli imporditud vist mingi veinipudeli sees) vee sisse. Umbes poole tunni p2rast tundsin kerget peap88ritust ja m6tlesin, et v6ib-olla selle asja m6ju mulle eriti ei meeldi. Oli selline tunne, et ma l2hen aina l6dvemaks ja l6dvemaks. Siis aga t6usin pysti ja kohe kui ma end liigutasin, hakkas mul v2ga hea olla. Juba fyysiliselt oli enda keha liikumine kuidagi v2ga nauditav ja ma sain aru, miks need tyybid k6ik seal tantsivad. Olin seda kyll juba varemgi arvanud, aga ikkagi yllatas mind, et aine, mida m6ned inimesed karmiks narkootikumiks peavad, m6jub nii mittepsyhhedeelselt. Intensiivsuselt v6rdleksin MDMA trippi umbes sellega, kui olla neli 6lut 2ra joonud (miski mida ma pole ammu teinud, muide), aga k6ik on nagu vastupidi. 6lu muudab n2iteks mind l6ppkokkuv6ttes v2sinuks ja m6te l2heb h2guseks, MDMA aga tegi v2ga erksaks ja kohalolevaks, samas mu m6tted j2id minu meelest t2iesti kaineks. Lihtsalt oli m6nus olla.

Mitmeid paatkondi saabus veel mitmeid tunde p2rast meid. P2ris laheda energiaga pidu oli tegelikult - yhelt poolt tyybid kes olid seal 88 l2bi trippinud (kes baarist seenekokteili v6tnud, kes kusagilt mdma'd hankinud, r22kimata pidevast kanepisuitsetamisest), teisalt inimesed, kes olid v2rskelt yles 2rganud ja otse peole s6itnud. Purjus inimesi eriti ei olnudki - m6ned j6id kyll 6lut, aga see oli pigem komplementaarne. Yhtlasi on seal eraldatud rannal mingi oma kommuun, kus viibitakse tavaliselt mitu kuud j2rjest.

Pidu kestis umbes kella kaheni l6unal. P2rast seda, need kes tahtsid, l2ksid veel yhte teise kohta seal samal rannal afterpartyle, kus p6him6tteliselt l2ks pidu edasi sealt, kust pooleli j2i. Meie otsustasime tagasi linna s6ita. Merel n2gime veel paari paatkonda, Hat Yao poole teel. Lehvitasime teineteisele s6bralikult.

Selline teistmoodi hommik. Kusjuures praegu, 6htul, on v2ga okei olla. Ausalt 8elda polegi end selle reisi jooksul veel nii h2sti tundnud.

J6udsime Ko Pha-Nganile

Kuigi Bangkoki "riiklikult autoriseeritud" turismiagentuurist 8eldi meile, et Ko Pha-Ngan on maailma k6ige populaarsem destination ning seal on v6imatu l2hima kuu aja jooksul tuba v6i bungalow'd saada, kui sul broneerigut ei ole (ja kui sa nende kuu ajast turismipaketti ei osta), kulus meil ainult 4 tundi motorolleriga ringitiirutamist, et leida suht m6istliku hinnaga bungalow saare p6hjakyljel kusagil noorpererajoonis ning j2rgmisel p2eval kulus veel paar tundi, et leida veel odavam bungalow peorajooni l2hedal.

Saar on palju h6redamalt rahvastatud, kui ma olin arvanud - umbes nagu V6su suvel. Ja puutumata loodust on ka veel omajagu alles. Eks n2is siis, mis saama hakkab - t2na alles teine 6htu saarel. Esimesed tutvused juba tehtud. Ysna hea on olla.

Yks video

M6tlesin, et kuna oleme nyyd Taimaal, kus isegi 2 EURises guesthouseis on tasuta internet ja arvutid Windows seitsmega, v6iks l6puks yles laadida yhe pikema video meie heategevuslikust India-reisist:



Ylehomme s6idame Ko Pha-Nganile - v2ike saar, tuntud oma full-moon partydega.

Kui nyyd p2ris aus olla, siis hetkel oleme siin peamiselt gurmaanluselainel, kuna igal pool on lihtsalt nii palju head s88ki ja k6ike tahaks proovida. Ainuyksi v2ikesel p6ikt2naval, kus asub meie guesthouse, on umbes 5-6 vegan/vegeterian restorani ja mitu kala grillimise letti. R22kimata l6pututest puuvilja, puuviljashake'i, pannkoogi- ja muudest lettidest yle linna. Natuke naljakas tegelikult, kui p2eva yks t2htsamaid otsuseid n2ib olevat, et kus t2na syya... Selleks tulebki ikkagi Bangkokist v2hemalt praeguseks eemalduda ja Ko Pha-Nganil elu yle sygavalt j2rele m6elda.

P.S. V6ib-olla Oskariga nii kurvad lood ei ole, kuna erinevalt minust ja Marist oskab tema siin linnas ka pidutseda. V2hemalt sel juhul kui "pidutseda oskamiseks" nimetada seda, et on umbes kesk88, aga "pidetseda oskajal" on eelmisest 6htust veel pohmell.

Pilliotsingud

Mul on ikka kindel soov leida ja omandada kohalikke parmupille. Kylastasime siis Bangkoki pillipoode lootuses leida hmongide bambusest Rab Ncas'i. Tundub, et taid sellest pillist aga eriti ei hooli, sest pillipoodides peaaegu keegi ei olnud sellest kuulnudki. K6ige suuremas valikus oli kitarre ja helitehnikat. V6ib-olla hiljem kui l2hmegi P6hja p2ris hmongide juurde, saadab mind suurem edu. Ja Laoses meisterdatakse minu teada p2ris kvaliteetseid dan moi'sid, nii et sellega seoses on mul ka suured lootused.

Pillipoodide kylastamine ei olnud siiski t2iesti asjatu, kuna leidsime hoopis sellise laheda pilli:

Tai Kuningriik

Eile 6htul j6udsime Bangkoki. Lennujaamast pidi mingi rongiliin kesklinna minema. L2ksime siis sinna kuhu nooled n2itasid ja j6udsime mingisugusesse pikka, tumedate klaasidega, v2ga puhtasse koridori. M6tlesin, et oleme vist vales kohas, kuna perrooni kyll kusagil ei paistnud. Samuti keegi ei karjunud "chai-chai!" ja keegi ei maganud p6randal ning lehmi oli ka v2hev6itu. Varsti libisesid m6nest kohast mustad klaasid lahti ja meie astusime rongi. Panime oma seljakotid p6randale maha ja t6desime, et t6en2oliselt kokkupuude selle p6randaga muudab need kotid kokkuv6ttes puhtamaks.

Ma ei tea, kas vajab mainimistki, et see puhtus oli ja on siiani ikka v2ga nauditav p2rast Indiat. Ning Bangkok yldiselt tundub samuti p2ris lahe linn olevat. Esimene kord selle reisi jooksul on tunne, et siin oleks p2ris tore endalgi elada. Tundub, et see on linn, kus sa v6id saada, mida sa tahad.

India oli kyll huvitav kogemus ja kuu aega kohal viibimist on t6en2oliselt liiga lyhike aeg, et selle kohta midagi objektiivset 8elda, aga hetkel kyll midagi sealt taga ei igatse.

M6nusalt palav on siin.

Purist Kolkatasse

T2na hommikul j6udsime p2rast 8ist rongis6itu Purist tagasi Kolkatasse, saime oma viisad saatkonnast k2tte ja kolme p2eva p2rast lendame Taimaale.

P2ris m6juva kujundi tekitas yks 6htupoolik, kui me Mari, Oskari ja yhe kohaliku hinduga, Mr. Magicmaniga, m88da randa loodusreservist linna poole tagasi k6ndisime. Loodusreserv muide oli t2iesti inimtyhi ja puhas - minu oletus on, et seet6ttu, et seal midagi praktilist teha ei olnud ja yhtki templit ka mitte. K6ndisime siis linna poole ja algas tore ranna22rne kalurikyla. Siinseal veel sopsutati v6rkudest kala v2lja. Rannale oli t6mmatud l6putult longboat-tyypi kalapaate, ootavaid varahommikut, et siis koormakiledest purjede all kaugele ookeanile kalastama s6ita. Ornazikas p2ike oli loojumas. Oli soe, merelt puhus m6nus briis. Ja terve kalurikyla 22rne rannajoon oli kaetud inimeste ekskrementidega. Aint seal sai valge inimene k6ndida, kus v2rsked lained olid uhtunud.

Sel hetkel tundus kyll, et see ytleb India kohta ka yldistusena nii m6ndagi.

Mu suhtumine Indiasse on selle lyhikese kylastuse jooksul muutunud kriitilisemaks. Kindlasti on ka Eestis sama palju jama, aga v66ras kultuuris paistavad k6ik puudused kuidagi eriti teravalt silma. Asi on vist selles, et enne siia tulekut ma olin arvanud, et Indias on elu v2ga harmooniline ja inimesed on palju usklikumad ja sygavamad kui Eestis. Uskusin, et p2rast seda, kui Gandhi ytles, et tema arvates, mitte Jumal ei ole t6de, vaid t6de on Jumal, ongi see k6ikidel hindudel selge. 6nneks on siin asi nii absurdne, et muutub kohati ikka p2ris naljakaks. N2iteks, mulle on juba tykk aega v2ga n6medad tundunud need "teistest inimestest parematele", "edukatele", "kaasaegsetele" suunatud reklaamid, mida Eestis k6ikjale kleebitakse. Indias aga n2eb p6him6tteliselt nende samade reklaamide eriti taktitult ylepingutatud variante. N2itlejateks/modellideks enamasti inimesed, kelle puhul on raske vahet teha kas nad on hindud v6i eurooplased. Mitmetes reklaamides olen n2inud ka sellist kombinatsiooni, et on hindu poisid ja valged tydrukud, r22kimas nutitelefonidega, sisenemas 88klubisse dual-simkaardi abil, joomas espressot. Igatahes, sellises groteskses ylev6lli variandis ei ole need reklaamid enam isegi h2irivad vaid lihtsalt t2iesti absurdsed ja panevad - mitte ainult negatiivses m6ttes - m6tlema, et mis maailmas ma ikka elan.

Kohati on muidugi v2ga ilus ka.

Kaamera t88kindluse test India ookeanis

Kolkatast lahkumine ja esmamulje Purist

Ylal pildil n2ete meie lemmikletti Kolkatas. Esialgu sai seal lihtsalt v2rsket puuviljamahla v6i erinevaid lassisid (mingisugune jogurti ja puuviljade kokteil) joodud. Yleeile aga, kui olime juba lahkumas ja arvet maksmas, tegi myyjamees selle t6sise salap2rase n2o ja sosistas: "Maybe you want pan-lassi? Special lassi?"

Uurisin, et millega on tegu, siis seletas, et on lassi, banaan ja pan ning n2itas v2ikest kotikest helerohelise pulbriga. Veendunud, et tegu ei ole beetlip2hkli ega tubakaga, mida siin palju tarbitakse, v6tsin ahvatleva pakkumise vastu.

Jook oli hea nagu lassi ikka, aga mingisuguse kerge kibeda k6rvalmaitsega. Umbes poole tunni p2rast pidi m6juma hakkama. Veidi olin muidugi mures ka, et olin tarbinud, midagi mille kohta ma midagi ei tea, aga samas m6tlesin, et selleks ju seiklused ongi.

Jalutasime kolmekesi (Oskar vahepeal j2lle liitus meiega) h2maratel Kolkata t2navatel. Tasapisi l2ks olemine v2ga muretuks. Ja mulle tundub, et selle muretuse t6ttu hakkasid ka kohalikud meisse kuidagi vahetumalt suhtuma.

Kui me juba olime tagasi oma eriti kummalises hotellis, s6ime suupisteid ja m2ngisime malet otsustas seltskond, et on vaja uue pan-lassi j2rele minna ning et mina pean olema see, kes l2heb. India suurlinnas pole ma end vist varem paremini tundnud. Tundsin, et v6in lihtsalt olla, kes ma olen ja teha mis ma tahan ning kellelgi ei ole sellega probleemi. L2ksin lassileti juurde, kus myyjal oli parasjagu teiste klientidega tegemist. Istusin siis umbes 15 minutit seal l2hedal seina 22res pingil. Selle aja jooksul oli mul yks huvitav jutuajamine. Nimelt, seal istus yks umbes 40ndates hindu. Tundus selline tore mees olevat ja eriti meeldis mulle, et ta minust midagi ei tahtnud. Tundus ka, et ta oli beetlip2hklit n2rinud. Proovisin temaga kontakti luua ja ta vastas, et ta ei r22gi ingliskeelt. T6epoolest, ta r22kis hindu keelt, aga minuga r22kides kasutas ta m6ningaid ingliskeelseid s6nu ning t2nu oma pan-lassi-superv6imetele sain ysna selgelt aru, mis ta r22kis. Tundus, et see tyyp oli sellest meeldivalt yllatunud. V6ib-olla nyyd ta arvab, et ta oskabki ingliskeelt.

J2rgmisel p2eval olime mina ja Mari t2iesti rivist v2ljas. Kylmetusest olime juba ysna paranenud, nyyd aga oli midagi muud ja j2llegi k6huga seotud. Mina siiski ei oksendanud ja suutsin isegi 6htust syya, Maril oli raskem. T6en2oliselt olid syydi p2hklid, puuviljad ja ohtrad lassid. T2itsa 6htul v6tsime siiski veel j6ua kokku, et s6ita minema sealt synge atmosf22riga hotellist - natuke L6una poole, mere 22rde, Puri linna.

T2na hommikul vara j6udsime kohale ja siiani kindlasti meeldivaim koht, kus mina olen viibinud oma Indias oleku jooksul.

Ookeani juures on murdlained, paadid, purjepaadid, hiidkrevetid rannarestoranis, mere6hk. Rand on ilus ja palju h6redamalt rahvastatud, kui Eesti rannad. Esimese asjana tervitas meid umbes 50ndates aastates elur66mus lifeguard, tore valge torbik peas - kuulub vormiriietusse. P6him6tteliselt v6ib igal pool ujuda ja ka palja ylakehaga olla, aga kuna Puri on paljude hindude jaoks meka ja pyha koht,siis p2ris bikiinides on parem mitte olla. Kiiresti tegi lifeguard selgeks ka, et tema k2est saab osta top-quality marijuanat, aga ei maksa karta, et see tema vetelp22stev6imeid kahandaks, vaid pigem vastupidi.

Siin yldse k6ik pakuvad kanepit, aga meil pole vaja, kuna sellest v2iksest piskust, mis Bodh Gayast sai hangitud on enam kui kyll.

Mari ja Oskari jaoks oli see esimene kord ookeanis ujuda.

P.S. Edasise p2rimise j2rel Puris saime teada, et pan (millega meie lassi oli) t2hendab Indias p6him6tteliselt kanepilehe puru. Eks ma kahtlustasingi, et m6ju oli v2ga kanepi sarnane. Kummaline aint, et see lehepuru nii tugevalt m6jus - eriti kuna see sai ju lihtsalt lassiga sisse joodud.