Kaamera t88kindluse test India ookeanis

Kolkatast lahkumine ja esmamulje Purist

Ylal pildil n2ete meie lemmikletti Kolkatas. Esialgu sai seal lihtsalt v2rsket puuviljamahla v6i erinevaid lassisid (mingisugune jogurti ja puuviljade kokteil) joodud. Yleeile aga, kui olime juba lahkumas ja arvet maksmas, tegi myyjamees selle t6sise salap2rase n2o ja sosistas: "Maybe you want pan-lassi? Special lassi?"

Uurisin, et millega on tegu, siis seletas, et on lassi, banaan ja pan ning n2itas v2ikest kotikest helerohelise pulbriga. Veendunud, et tegu ei ole beetlip2hkli ega tubakaga, mida siin palju tarbitakse, v6tsin ahvatleva pakkumise vastu.

Jook oli hea nagu lassi ikka, aga mingisuguse kerge kibeda k6rvalmaitsega. Umbes poole tunni p2rast pidi m6juma hakkama. Veidi olin muidugi mures ka, et olin tarbinud, midagi mille kohta ma midagi ei tea, aga samas m6tlesin, et selleks ju seiklused ongi.

Jalutasime kolmekesi (Oskar vahepeal j2lle liitus meiega) h2maratel Kolkata t2navatel. Tasapisi l2ks olemine v2ga muretuks. Ja mulle tundub, et selle muretuse t6ttu hakkasid ka kohalikud meisse kuidagi vahetumalt suhtuma.

Kui me juba olime tagasi oma eriti kummalises hotellis, s6ime suupisteid ja m2ngisime malet otsustas seltskond, et on vaja uue pan-lassi j2rele minna ning et mina pean olema see, kes l2heb. India suurlinnas pole ma end vist varem paremini tundnud. Tundsin, et v6in lihtsalt olla, kes ma olen ja teha mis ma tahan ning kellelgi ei ole sellega probleemi. L2ksin lassileti juurde, kus myyjal oli parasjagu teiste klientidega tegemist. Istusin siis umbes 15 minutit seal l2hedal seina 22res pingil. Selle aja jooksul oli mul yks huvitav jutuajamine. Nimelt, seal istus yks umbes 40ndates hindu. Tundus selline tore mees olevat ja eriti meeldis mulle, et ta minust midagi ei tahtnud. Tundus ka, et ta oli beetlip2hklit n2rinud. Proovisin temaga kontakti luua ja ta vastas, et ta ei r22gi ingliskeelt. T6epoolest, ta r22kis hindu keelt, aga minuga r22kides kasutas ta m6ningaid ingliskeelseid s6nu ning t2nu oma pan-lassi-superv6imetele sain ysna selgelt aru, mis ta r22kis. Tundus, et see tyyp oli sellest meeldivalt yllatunud. V6ib-olla nyyd ta arvab, et ta oskabki ingliskeelt.

J2rgmisel p2eval olime mina ja Mari t2iesti rivist v2ljas. Kylmetusest olime juba ysna paranenud, nyyd aga oli midagi muud ja j2llegi k6huga seotud. Mina siiski ei oksendanud ja suutsin isegi 6htust syya, Maril oli raskem. T6en2oliselt olid syydi p2hklid, puuviljad ja ohtrad lassid. T2itsa 6htul v6tsime siiski veel j6ua kokku, et s6ita minema sealt synge atmosf22riga hotellist - natuke L6una poole, mere 22rde, Puri linna.

T2na hommikul vara j6udsime kohale ja siiani kindlasti meeldivaim koht, kus mina olen viibinud oma Indias oleku jooksul.

Ookeani juures on murdlained, paadid, purjepaadid, hiidkrevetid rannarestoranis, mere6hk. Rand on ilus ja palju h6redamalt rahvastatud, kui Eesti rannad. Esimese asjana tervitas meid umbes 50ndates aastates elur66mus lifeguard, tore valge torbik peas - kuulub vormiriietusse. P6him6tteliselt v6ib igal pool ujuda ja ka palja ylakehaga olla, aga kuna Puri on paljude hindude jaoks meka ja pyha koht,siis p2ris bikiinides on parem mitte olla. Kiiresti tegi lifeguard selgeks ka, et tema k2est saab osta top-quality marijuanat, aga ei maksa karta, et see tema vetelp22stev6imeid kahandaks, vaid pigem vastupidi.

Siin yldse k6ik pakuvad kanepit, aga meil pole vaja, kuna sellest v2iksest piskust, mis Bodh Gayast sai hangitud on enam kui kyll.

Mari ja Oskari jaoks oli see esimene kord ookeanis ujuda.

P.S. Edasise p2rimise j2rel Puris saime teada, et pan (millega meie lassi oli) t2hendab Indias p6him6tteliselt kanepilehe puru. Eks ma kahtlustasingi, et m6ju oli v2ga kanepi sarnane. Kummaline aint, et see lehepuru nii tugevalt m6jus - eriti kuna see sai ju lihtsalt lassiga sisse joodud.

Juhuslik sattumine Kolkatasse

Sinna kylasse Bodh Gaya l2hedal, kuhu esialgu kavatsesime kauemaks j22da, me ikkagi ei j22nud, kuna kohalikud ei teinud vihjetki, et me nende pool v6iks 88bida. Kyllap Hassan tegi meile eelnevalt lihtsalt veidi suuri s6nu. P2rast seda veetsime veel paar p2eva Bodh Gayas Hassani ja Radzhu seltsis ning 88bisime Radzhu perekonna korteris, kus meile Mariga oli isegi oma tuba eraldatud.

Kummalised tyybid need v2ikelinna poisid ikka - Radzhud ja Hassanit pean silmas. Nii palju kui mina n2gin, veetsid nad oma p2evi plasttoolidel oma mingisuguse sugulase myygiputka ees istudes, Justin Bieberit kuulates ja vahepeal ka chaid juues. Kui kysida, et millega nad elatist teenivad, tuleb v2lja, et nad m6lemad on kooli6petajad. T6en2oliselt see on ka t6si. V2hemalt yhte maakooli Radzhu meile n2itas ning kutsus meid seal isegi oma savionn-kabinetti.

Kusjuures Justin Bieber on siin ikka v2ga kuum teema. Yhel rongis6idul vestlesin mingisuguste pealtn2ha ysna t6siseltv6etavate moslemitega. Kuidagi sai nagu mainitud, et noh muusika mind huvitab natuke. "Aaa! You know Justin Bieber?" Suurim kompliment, mis sa saad siin kohalikule teha, on 8elda, et ta n2eb Justin Bieberi moodi v2lja. Mulle on seda p2ris mitu korda 8eldud.

M6tlesime Mariga, et aitab passimisest ja tuleb endale v6tta mingi ylesanne. Otsustasime, et katsume ikka selle kvaliteetse parmupilli yles leida. Uurisin internetist ja leidsin, et parmupillitraditsioon on Indias k6ige tugevam Rajasthanis ja t2itsa L6unas, alates Andra Pradeshi maakonnast. Rajasthani enam ei tahtnud minna, L6unasse seevastu v2ga tahtsime minna.

Uurisime siis netist, et mis kohad seal l6unas on ja kas rongid ka kuhugi s6idavad. K6ige kaugem koht, kuhu Gayast otse rongiga pidi saama oli yks Howrah nimeline v2ike linn. Bookisime sinna siis pileti, s6itsime Justin Bieberi muusika saatel 2sja bobi teinud autoriksha juhiga Bodh Gayast Gayasse. Oli umbes paar tundi rongi oodata. L2ksime siis umbes pooleteiseks tunniks muidugi "Upper class gents"ide ooteruumi. Meil olid kyll 3nda klassi piletid, kuna ylej22nud olid juba 2ra bookitud, aga tundub, et valge mees on siin alati "Upper class".

Pool tundi varem l2ksime perroonile. Oli ikka p2ris kylm 6htu. Aeg sai nagu t2is aga rongi ikka ei tulnud. Moraalselt m6jus see p2ris halvasti, kuna lihtsalt istumine ja kylmetamine on ikka p2ris ebameeldiv tegevus. Koguaeg m6tlesin, et kohe l2hen minema, otsin Gayast hosteli ja tellin 2mbrit2ie sooja vett. Aga ikkagi ei l2inud. Pooleteisetunnise hilinemisega j6udis rong l6puks kohale.

Kolmas klass on ikka hoopis midagi muud kui teine klass, millega me seni harjund olime. Muidugi on seal ka teistsugused, l2rmakamad ja metsikumad inimesed, aga peamine erinevus seisnes minu jaoks selles, et seal oli nii kylm ja ei jagatud tekke. Seinad ja aknad puhusid v2ga tugevasti l2bi. Lisaks oli t6mbetuul l2bi terve vaguni. K6ik juba magasid ja rongipersonali polnud ammu n2ha olnud, kui ma vetsus k2isin ja avastasin, et vahek2igus on rongi v2lisuks lihtsalt lahti - k6lgub 8ises tuules siia-sinna. T6mbasin selle kinni ja t6mbetuul lakkas. Siis panin selga k6ik riided, mis mul kaasas olid: m6lemad pyksid, kolm s2rki, kaks paari sokke ja jaki ning pugesin magamiskotti, mille lukk kohe katki l2ks. Siis panin t2ispuhutava mati enda ja seina vahele, et kylm tuul niiv2ga peale ei puhuks ja veetsin selle 88 - magamiskott yle pea -kuidagimoodi seal 2ra.

Hommikul 2rkasin selle peale, et minu voodi 22re peal mingi tyybid istusid ja mind nygisid. See tegi tuju heaks. Ja p2ris tore yllatus oli ka, kui me saime teada, et me ei ole s6itnud sellesse Howrahisse, kuhu me tahtsime s6ita vaid hoopis Howrahisse, mis on tegelikult Kolkata.

V6tsime kerge hommikueine (pildil Mari hommikueine l6petuseks Pepsit joomas), otsisime yhe odava hosteli ja j2ime magama. Heast tujust hoolimata j2in ma ikkagi ka haigeks. Lihtsalt yks vastik kylmetus.

L6unasse liikumise plaan on meil endiselt, aga kuna meil nagunii varem v6i hiljem oleks olnud vaja Kolkatasse tulla, et Tai viisat teha, teeme selle siis praegu 2ra ja ravime end veidike, prussakatega symbioosis, hotellitoas lebades. Kolkata on muide ysna tore. Vahelduseks on meeldiv olla p2ris linnas.

Oskar on kusagil veidi l6una pool, kus yhtki valget inimest ei ole. Kirjutas, et tal pidi lahe olema.

Vipassana ja Bodh Gaya

Jaan nyyd j2lle kirjutab. Tulin Vipassanast 2ra.

Peamine p6hjus seisneb sellele kursusele eelnenunud syndmuste jadas. Juba Tallinnas olid viimasel ajal juhtunud k6iksugu eriskummalised asjad ja need k6ik tulid sinna kaasa. Laager algas minu jaoks sellega, et Marile 8eldi, et tal ei ole soovitatav laagrisse tulla, kui ta k8hib. J2tsime siis nukralt hyvasti ja minul pidanuks hakkama meditatsioon. Meile anti v2ike 6htus88k, alustasime noble silenceiga, saime esimesed juhised meditatsiooniks ja umbes 9 l2bi l2ksime magama. See oli siis p2ev null. Mina lahkusin teise p2eva 6htul.

Koht kus see toimus, Dhamma Boddhi Meditation Centre, oli v2ga kena ja rahulik, linnak2rast eemal. Kell 4 oli 2ratus ja hakkas meditatsioon. P2ris kylm oli ka ning h2iris ka see, et just siis kui 6ues p2ike paistis ja oleks saanud end veidi soojendada, pidime h2maras, jahedas kivisaalis istuma. Esimese p2eva p6hiline v6itlus oli mul unega. Muidugi yritasin ka mediteerida, aga triivisin pidevalt mingisse pool-unne. Korra tekkis sellisest kombost isegi mingi p2ris huvitav seisund, kus mu keha magas, aga meel oli 2rkvel ning n2gin suletud silmadega LSD tripile omaseid mustreid.

Meditatsiooni peamine instruktsioon seisnes selles, et j2lgida kogu t2helepanuga oma hingamist, samas seda reguleerimata. Pidevalt l2heb meel r2ndama, aga siis on vaja ta j2lle harjutuse juurde tagasi tuua.

Minul oli kaks meeleseisundit - kui ma mediteerisin ja seda 6igesti tegin, oli vahepeal t2iesti v6imalik elada. Samas, kohe kui ma sellest seisundist v2lja kukkusin, m6tlesin, et kuradi kahju ikka, et Marit siia ei lubatud tulla - eriti kuna pool saali ju nagunii k8hib lakkamatult - ning ma v2ga loodan, et temaga on hetkel k6ik h2sti. Mida rohkem ma mediteerisin, seda rohkem ma hakkasin aru saama, kui tore tydruk Mari ikkagi on ning mulle hakkas tunduma kuidagi vastutustundetu, et mina siin mediteerin ja Mari peab poolhaigena yksi kusagil hakkama saama. Tundus, et oleks 6ige kui ma tema jaoks olemas oleksin. Ja mulle tundus, et see ei ole yks sellistest m6tetest, mis on t2iesti olematu ja vajalik lihtsalt 2ra kaotada. Tundus, et Vipassana meditatsioonil on kyll potentsiaali, aga hetkel on armastus teise inimese vastu minu jaoks peamine j6ud ja ma tahaks selle teadmisega kohe tegutsema hakata.

V6ib-olla eelnevatest m6tetest tingituna, hakkas meie 6petaja mulle aina ebameeldivamaks muutuma. Nii see kes saalis istus ja aeg-ajalt kassette m2ngima pani, kui ka see, kelle h22l kassettilt tuli. Selle h22le maneer tundus mulle kuidagi teeseldud ja ennast romantiliselt t2htsaks tegev - eriti kui ta ytles "keep your mind very alert, very attentive, very alert, very attentive".

Teise p2eva viimase meditatsiooni aeg, kui pool tundi oli veel meditatsiooni l6puni j22nud, oli mu ainuke m6te, et poole tunni p2rast see l6peb ja siis on veel 8 p2eva kuni ma j2lle Marit n2en. Teadvustasin endale ka, et sellise suhtumisega ma siin kursusel kaugele ei j6ua. Ja siis pandi j2lle kassett m2ngima ja tuli see h22l ning see lihtsalt k6las mulle nii ebameeldivalt, et ma t6usin pysti, l2ksin saalist v2lja ja pakkisin oma seljakoti 2ra.

Tegelikult tahaks Vipassana meditatsiooni veel kunagi proovida - eriti kui oleks v6imalik m6ni laager ilma kassettide ja 6htuste videosessioonideta, kuna ma ei tea kyll, kuidas ma sellest asjast yle peaks saama, et ta h22l mulle yldse ei meeldi. Aga k ette, et kymme p2eva taolist rutiini v6ib ikka v2ga m6jus olla. Juba peale kaht p2eva, 6htul Vipassanas, oli mul tekkinud mingi automaatne refleks, kohe kui ma midagi ei m6elnud, oma hingamisele keskenduda.

Meditatsioonikeskuse t88tajad olid v2ga m6istvad ja ei pyydnudki mind eriti kinni hoida. Sain oma asjad tagasi ja umbes kella 9 paiku jalutasin sealt v2lja, lylitasin mobiili sisse ja helistasin Marile. Ta telefon oli muidugi v2lja lylitatud. Saatsin ka s6numi ja asusin Bodh Gaya poole teele. H22letamine eriti ei toiminud, aga l6puks, veidi enne Bodh Gayat peatus yks riksha.

Mari emalt sain teada, et Mariga on k6ik h2sti, et ta s6brunes mingi tyybiga ja l2ks kuhugi kylasse, Bodh Gayast 2ra.

Bodh Gayas leidsin yles Oskari, kellega oli vahepeal k6iksugu seiklusi juhtunud, aga see on juba omaette jutt. Suitsetasime natuke kohalikku kanepit, mida ta mingite 6lilambi 22res istuvate kohalike poiste k2est kusagil maapiirkonnas oli soetanud. Selgitasin talle oma olukorda ja otsustasime, et j2rgmisel p2eval l2heme yheskoos Marit otsima. Plaan oli lihtsalt hakata Bodh Gaya l2hedasi kylasid j2rjest l2bi k2ima ja neile Mari pilti n2idata.

M6eldud-tehtud, suitsetasime j2rgmisel p2eval veel natuke kanepit, ostsime kaasa puuvilju ja vett ning m6tlesime, et mida nyyd t2psemalt edasi teha. Tundus, et on mingit liiklusvahendit vaja. Yritasin laenutada motorollerit, aga kuna ma taolisega ei olnud kunagi varem s6itnud ja sellega kohalt 2ra ei osanud minna, otsustas laenutuse tyyp, et ta seda mulle ikkagi ei laenuta. V6tsime siis jalgrattad ja asusime teele.


See oli p2ris omamoodi seiklus. Yllatavalt k2hku l6ppes linn 2ra ja k6ik muutus hoopis teistsuguseks. Kohalikud ei tahtnud meilt saada midagi peale "Hello". Lapsed jooksid j2rele. Kui kusagil peatusime, kogunes p6him6tteliselt terve kyla meie ymber ja k6ik lihtsalt vaatasid meid oma suurte tumedate silmadega. Vahepeal keegi kutsus meid kuhugi eemale ja siis vaatas seal veel natuke aega. Suurema tee 22res m6ni oskas ka paar s6na ingliskeelt. Tundub, et Oskar l2heb siinsetele teismelistele poistele v2ga peale. On k6lanud komplimendid nagu "Wonderful man!", "I like your style", v6i lihtsalt vaikne ahhetamine.

Vahepeal suitsetasime Oskariga veel veidi kanepit, s6ime puuvilju ja sattusime mingit v2ikest rada m88da yle p6llu s6ites yhte v2ga kummalisse kylasse. Mul on pikemaid ja lahedamaid videosid ka, aga siin on nii aeglane nett, et ma ei j6ua hetkel uploadida. Teine kord ehk. Igatahes, andsin paaris kylas v2ikse parmupillikontserdi. Hakkasin m2ngima ja ligikaudu sada hindut, k6ik kes seal kylas olid, tulid kohale ja k6ik vaikselt vaatasid ja kuulasid. V2ga 2ge oli.

Siin on siis kylast lahkumine p2rast parmupillikontserti:


N2itasime igas kylas fotokast ka Mari pilti, aga keegi polnud teda n2inud. Kui hakkas pimedaks minema, asusime tagasiteele - olime v6ib-olla mingi paarkymmend kilomeetrit linnast eemal. Varsti sain Marilt s6numi ning saime Bodh Gayas kokku. R66mus oli see kokkusaamine, r66msad oleme ka praegu ning paari tunni p2rast s6idame koos Mari uue s6bra, Hassani, vanaema juurde. Neil olevat aint see jama, et just eile varises nende majal katus sisse ja nad parasjagu parandavad seda. Ehk saame kuidagi abiks olla.

Ootamatused - Mari kylalispostitus

Nonii. Juhtus nyyd asi, mis oleks v6inud olemata olla, kuid samas pakub p6nevaid v2ljakutseid.

Viimased paar p2eva on mu tervis natuke vingerpussi m2nginud ja sellet6ttu ei olnud vipassanasse minek m6tekas. Minu k8hatused oleks seganud yhises ruumis ilmselt teiste inimeste enesessesyybimist ja ega ma isegi poolt6bisena v2ga meeliylendavaid kogemusi poleks saanud.

Seega asjalood on sellised, et Jaan mediteerib 10 p2eva, Oskar l2ks selleks ajaks gurmeekogemusi otsima kuhugi teadmata suunas ning mina olen Bodh Gayas ning selle l2histel kuni 27. detsembrini, mil peaks v2hemalt 2/3 seltskonnast Dhamma Bodhi vipassana meditatsioonikeskuse ukse ees j2lle kohtuma. Seniks pyyan elada askeetlikult ning ajurveda meetoditega terveks saada.

Yleeile Varanasist Gayasse j6udes tundus, et maailm ongi vastavalt ettekuulutustele kohe-kohe l6ppemas. Raudteejaamas oli terve 6hk oli paksu tolmu t2is, punastes ryydes budistlikud mungad jooksid suurte kottidega siia-sinna ning siis olime veel meie - 3 rahulikku eestlast selle k6ige keskel. Aga 6nneks l2ks elu ikka edasi ning eile ytlesime siis Jaaniga meditatsioonikeskuse v2ravas tsau ning mina hakkasin Bodh Gaya keskusesse saamiseks rikshameestele lehvitama.

Tahtsin v2ga minna Mahabodhi templi k6rvale tiibeti munkade kloostrisse 88majale, kuid kuna Bodh Gayas l6ppes just Kaalchakra, kus muide Dalai Laama oli peak6neleja, olid k6ik kohad kinni. Bodh Gayat peetakse oma ca 30'000 elanikuga pigem kylaks kui linnaks, kuid Kaalchakra ajal olla olnud siin yle 200'000 inimese. T6esti ei kujuta ette, kuhu nad k6ika 2ra mahtusid, kui juba mul oli p2rast k6rgaega 88maja leidmisega raskusi. 6nneks aga kohtusin yhe kohaliku poisi Hassaniga, kes aitas mind koha leidmisel ning viis 6htul veel yle l6pmatute p6ldude ja lehmakoogihunnikute teed jooma. Kusjuures islamiperekonnast p2rit ning enese jaoks hoopis budismi leidnud Hassan on k2inud vipassana kursustel lausa 3 korral ning soovitas seda teha Bodh Gaya asemel hoopis Nepaalis. Eks n2is.

Kuna meie r2nnak on siiski alles alguses, v6ib juhtuda, et ka mina j6uan eneseleidmisele natukene l2hemale.

Mari

Amerist Varanasisse

Viimase kolme p2eva jooksul on p2ris palju juhtunud.

Amerist l2ksime 6htul m2gedesse ekslema ja sattusime mingisuguse kummalise erakliku guru juurde. M6ned "kohustuslikud" vaatamisv22rsused oleme 2ra n2inud ja suhtlemine ning kauplemine hakkab ka tasapisi selgemaks saama. Yldiselt v6ib 8elda, et iga p2ev on olnud selline tunne, et just nyyd oleme sattunud 6igesse kohta ja eile me ei olnud veel midagi n2inud. Eriti ilus paistab k6ik p2rast yleeilset 88d, mis mul m88dus oksendades ja v2risedes. Oleme suht valimatult k6ike s88nud ka, kuigi see konkreetne juhtum oli vist pigem veepuudusest. Eile lihtsalt eriti midagi ei s88nud ja praeguseks tunnen end juba p2ris h2sti.

Yks asi, mida ma siiani igast linnast olen otsinud, aga pole leidnud, on kvaliteetne india parmupill ehk morchang. Suveniirpille on kyll igal pool, aga t6eliselt head pilli pole veel leidnud.

T2na j6udsime p2rast 8ist rongis6itu Varanasisse ja siiani n2htutest on see ilusaim linn. V6ib-olla m2ngib mingit rolli, et tegu on "pyha" linnaga? Igatahes, inimesed n2ivad siin olevat v2hem pealetykkivad ja huvitatud valge inimesega ka teistsugustest suhetest kui kliendi-kaupmehe oma.

Selle "pyhaduse" kohta on ka mingid m6tted tekkimas. T2na oli yks suurejooneline v2ga pyha rituaal siin Gangese 22res ning see oli kyll uhke vaadata, aga tundus, et tegelikult India inimesed ei ole siiski sugugi spirituaalsemad kui n2iteks eestlased. On m6ned ykskid, kelle silmadest on kohe paista, et nad on n2inud t6elist pyhadust. Ja siis on teised, kes lihtsalt teevad liigutusi kaasa. Mis asi see "pyha" yldse on? Kas see on mingisugune dogma? Minu jaoks tegelikult ei t2henda see mitte midagi, et Ganges on pyha j6gi. V6ib-olla kunagi ma saan aru, miks ta on pyha, aga kuniks ma aru ei saa, ma ka ei tee tema poole kummardusi. Ja punast t2ppi otsaette samuti ei taha.

Homme 6htul s6idame siis Bodh Gayasse, magame 88 t6en2oliselt kusagil kloostris v6i kus iganes saab ning ylehomme l2heme seal Mariga kymneks p2evaks Vipassana meditatsioonilaagrisse.

Olen sellest laagrist kuulnud nii head kui halba. Mis mind selle juures k8idab, on et kymne p2eva jooksul ei ole lubatud suhtlemine ega meelelahutus - sealhulgas on keelatud elektroonika, muusika, m2rkmed jne. T2helepanu peaks vist enam-v2hem kogu selle aja v2ltel olema suunatud enda sisse. Mul tavaliselt nii head enesedistsipliini ei ole, et seda n2iteks Tallinnas suuta teha. Vipassanas on hommikul kell 4 2ratus ja hakkab meditatsioon. Nii palju kui ma aru olen saanud, j2rgitakse seal sama 6petusliini, mida j2tkas ja edasi arendas Siddharta Gautama. Kusjuures, v2idetavalt ongi Bodh Gaya just see koht, kus Siddharta budhastus.

J2rgmine kord kirjutan siia siis k6ige varem 12 p2eva p2rast... kui ma just vahepeal mungaks ei hakka ja taolistest asjadest alatiseks ei loobu.

Yks pyha lehm Mathura rongijaamast:

Esimesed muljed ja level-up

P2rast umbes 24h kestnud s6itu kahe bussi ja kahe lennukiga, astusime umbes kell 5 hommikul Delhi lennujaamast v2lja ja v6tsime takso linna. Plaanis oli s6ita Old Delhisse, vaadata seal v2lja m6ni odav hostel ja j2rgnevatel p2evadel uurida v6imalusi Bodh Gayasse s6iduks, kus me Mariga oleme juba aegsasti Vipassana meditatsioonilaagrisse registreerunud.

Kultuurishokk oli tugevam, kui ma olin arvanud. Seda ma ei oska hetkel s6nade v6i fotodega edasi anda. K6ik need magavad inimesed t2navatel prahil6kete 22res end soojendamas ja naised koos lastega Old Delhi rongijaamas paksude tekkide all kylmal p6randal prahi sees magamas ja meie seal oma esimest chai'd (must tee piima ja suhkruga) joomas. Ja k6hnad r2balates eidekesed sudu sees tiheda liiklusega tee 22res myymas olematu raha eest mingeid kapsataolisi k88givilju edasimyyjatele, kes hiljem meiesuguste turistide arvelt p2riselt raha saavad. Selles on midagi nukrat - samas on taolist nukrust piisavalt ka Eestis, lihtsalt veidi teistsuguses, klanitumas vormis.

Olime seal siis sellises kultuurishokis, magamata ja n2ljased kuniks kuulsime yhelt juhuslikult rootsi vanamehelt, et kusagil Paharganjis? on odavaid hosteleid. Poole tee peal sinna kohtusime yhe v2ga abivalmis ja asjaliku hinduga, kes seletas, et praegu on Delhis festival ja v2ga raske oleks tuba saada, aga kui see on v6imalik, siis k6ige parema variandi leiaks yhest teatud usaldusv22rsest turismiinfo byroost. Asjalik tyyp hankis meile takso ja kui juht pakkus 250 ruupiat (umbes 5 EURi) hinnaks, v6ttis tal kohe kraest kinni: "Are you crazy!" Olime talle igati t2nulikud meile kaubeldud odavama hinna eest ja s6itsime sinna byroosse. Seal olid samuti v2ga asjalikud tyybid, kes meile aga kurvalt teatasid, et Delhis on tube ainult suurtes kallites hotellides ja Bodh Gaya rongi kohta ytlesid kohe: "Impossible" - seal on parasjagu Dalai Laama 6petamas ja Delhist rongiga l2hima kahe n2dala jooksul pole v6imalik s6ita. Esialgu tundus nagu ysna keeruline situatsioon ja lennukit me ka eriti ei tahtnud ning korraks j2i mulje, et rohkemat nagu ei olegi v6imalik hetkel teha. 6nneks siiski oskas see tyyp seal leida meile v6imaluse s6ita v2ikse ringiga, mis v6tab 5 p2eva aega. Esialgu isikliku autojuhiga Rajasthani, Jaipuri, 2 p2eva seal, siis sama autojuhiga Agrasse, sealt rongiga Varanasisse ja sealt bussiga Bodh Gayasse. Samuti pakkus ta v2lja v6imaluse teha iga 88bimise jaoks hostelibroneeringud. Hinnaks kogu asjal 180 EURi. Ega me sest kyll vaimustuses polnud, samas Bodh Gayasse tahtsime ikka saada ja sel hetkel tundus t6esti, et muud v6imalust eriti pole. Pealegi, nagunii tahtsime Rajasthani kylastada, nii et tundus selline enam-v2hem diil. T6esti ei aimanud siis veel, et me liitume p6him6tteliselt mingi standardse turistidele m6eldud tuuriga.

Nii et jah, saimegi kohe t2iega yle. Kindlasti osa sest jutust oli t6siT2na on meie teine p2ev Indias, oleme Jaipuri l2histel ja veel mitu korda yle saanud. Tegelikult on meil samal ajal ka p2ris l6bus olnud. Tundub, et k6ik ongi t2pselt nii pidanud minema.

See on nagu mingisugune seiklusm2ng, kuhu sisened v66ra tundmatuna, aga kus tasapisi tekivad s6brad ja skillid. P6him6tteliselt on terve m2ng esialgu sinu vastu - st tahab sinust ise lihtsalt kasu saada. Samas, iga kasusaaja, kelle vastu sa s6bralik oled, annab sulle n6uandeid, kuidas edaspidi temataolisi v2ltida v6i endale parem diil v2lja kaubelda. T2naseks oleme juba kindlasti 10 korda osavamad kauplejad kui veel eile hommikul. Ja n2iteks, autojuht pakkus lahkelt, et ta v6ib meile mingeid vaatamisv22rsuseid tutvustada - p2rast esimest lossi oli selge, et ta saab igalt poolt vahendustasu ja viib meid lihtsalt kohtadesse, kuhu k6iki valgeid turiste viiakse. P2rast seda, kui ta meid viis s88gikohta, kus olid ainult valged, samamoodi ylesaanud turistid nagu meie, toimus nagu mingi konfrontatsioon ja ytlesime talle, et vii meid nyyd kuhugi, kus ainult hindud s88vad. "Okay, but it's very dirty" ytles ta veidi nukralt, samas m6istes meie probleemi ja viiski meid sinna. V6iks 8elda, et see oli meie seiklusm2ngu esimene t6sisem Level-Up. St, meie traveller-karakter on nyyd Level 2!

V2ike video, Jaipuri l2histel:

Minek

Täna läheb Tartust buss Riiga ja sealt homme lennuk Indiasse. Hetkel oleme Tallinnas, mõned sõbrad on külas ja vaikselt hakkab päris kiireks minema. On vaja veel kott pakkida, mõned failid interneti üles laadida, korter talveks korda seada, mõned asjad teistele inimestele üle anda.

Aga tegelikult olen ma valmis... seikluseks.